See on siis kui maagia otsa lõpeb. Tõld läheb tagasi
Nissaniks ja printsess, noh... minuks. Sest päriselus ei ole ma suurem asi sinivereline ja üldse...
Vahepeal on juhtunud asju, mis juhtuvad sageli ja isegi
tavaliselt teistega. Ja kui need võtavad kätte ja juhtuvad minuga, tunnen end
võrdlemisi arusaamatult. Või et miks just mina. Samas saan öelda, et oskan
mitut lugu nüüd päris erinevast küljest vaadata. Elu kasvatab tugevamaks ja
selgemaks. Ja paremini endaga läbi saama. Konsensusele jõudma. Kompromissi leidma.
Täna õppisin, et:
makrofotode tegemine on raske (kui on tuul)
paiselehe õiel on mingid jublakad sees, mis veel eraldi õiteks lähevad
koerale ei meeldi pesemine
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar