vihm

ehk mida pole, seda pole.
Saaremaal käimine oli edukas, ses mõttes, et järvedes oli vesi soe, meres... no mitte nii väga. üldiselt oli hea söök, mõnus seltskond ja väga palju vaatamisväärsusi, mida me ei vaadanud. Pöide kiriku nägin õnneks siiski ära. ahjah, ühel öösel pidime peaaegu hiirtega voodit jagama, ma ei olnud nõus nendega isegi mitte samas toas ööbima. ei, ma ei karda neid või midagi, aga lihtsalt tundus kuidagi ebasanitaarne ja hiirte jaoks ka ilmselt hirmutav samas ruumis viibida. emahiirel olid pojad ka ja... teate ise, kuidas nende lastega on. võid ju neid küll keelata, aga ikka jooksevad mööda tuba ringi. mõte sellest ei tekitanud minus just vaimustust. kokkuvõtteks - ööbisime telgis.
pärast seda! Trnx laager, kus tegelesin üsna kõigega. esimesel päeval andsin enda teadmata ära lausa kaks trenni. edaspidi tegelesin tantsimisega - õppisime klassikalist, hiphoppi, reggaet ja kaasaegset tantsu. + muidugi paaristantse. kaasaegne tants oli ilmselt kõige võimsam, tekitades suurimal hulgal lihasvalu, kriimustusi, ville, sinikaid, higi ja vaimustust. kindlasti arengut ka. hiphopis oli pmst nii, et midamidamidamida? juba läbi? ise andsin paar aeroobikatreeningut soojenduseks. oma rühmaga pidime veel tantsu välja mõtlema, luuletuse kirjutama ja üksteist tundma õppima, väikestega oli päris vahva. lõpuks kiskusid päevad ikka väga väsitavaks, kuna pärast laagripäeva käisin sisuliselt iga päev ratsutamas.
hobustega esinesime Meeri päeval, kus oli rekordiliselt vähe inimesi ja esinejaid. kava läks jälle nagu igal aastal - ehk siis mõõdukalt alkoholi tarbinud külaelanik mõistab, et on hobused ja tüdrukud hobuste otsas. tegelikult oli üldjoontes aru saada, mida me seal teha üritasime.
praegu: esmaspäevast lähen praksi, ostsin valged vanainimeseplätud juba ära. nagu kooli algus oleks... juba.