Suvi

Tantsupeol käidud - suurem väsimus hakkab ka vaikselt üle minema. Üldjoontes oli päris vahva, kuid proovilepanev ja väsitav. Olin saatjaks kaheksale suurele võimlejale, aga vahelduva eduga tegelesin juhendajatööga ning mässasin jõudumööda pisikestega. Pidu iseenesest oli päris hea, eriti laulukaare alt vaadates. Mõned joonised olid nutikad, kuid suurimat furoori tekitas tõenäoliselt ikka suuremate võimlejate punavalge kava. Laulupeost ei mäleta suurt midagi, magasime enamuse ajast kuskil nurga taga, koos teiste tantsijatega. Võib-olla see tundub uskumatu, aga me tõesti olime Tallinnas tantsuproovides juba esmaspäevast ja väsimus oli ikka päris suur. Mingi hetk ärgates oli selline "juba laulavad!", ja siis tuligi rokiplokk ja need hirmsasti liigutavad isamaalised laulud. Sain rohkem tuttavaks tantsupeo korraldusliku poolega - tantsija saab valmisprodukti, teda viiakse väljakule, õpetatakse tantsud selgeks, tuuakse bussiga koolimajja, hoolitsetakse selle eest, et tantsija ikka söönud, joonud ja muidu rahulolev välja näeks. Selle taga seisab kohutavalt palju tööd.
Nüüd! käin igapäevaselt kappamistrennis, vahepeal peab siiski tööle ka nägu näitama, paar valvet tegema, et keegi kappamiseks raha annaks.
Järgmiseks aastaks sai tehtud paar suuremat plaani, kuid nendest siis, kui asi ametlik ja siht selge. Mõni plaan on juba ammu mõttes olnud.
Pühapäevast lähen Eestimaad avastama, kaasas head sõbrad, mõnus tuju ja Saaremaa vaatamisväärsuste nimekiri.
Ärge siis kaugeks jääge.