idiot school

täna sai jälle üks seminar peetud, tunnen, et koorem langes õlgadelt, kuigi kooli kui sellist ongi mul vaid üks päev kuus. kuna ma olen aru saanud, et olen võrdlemisi kõik-või-mitte-midagi-tüüpi, siis lükkus ettevalmistus jälle viimasele minutile ning siis öösel implantaadi-proteesi raamatut lugedes unistasin unest või lemmiklaulude kuulamisest nagu millestki kaugest ja armsast.
täna õhtul istun üksi Haapsalus, kuulan Katiet laulmas minu elust ja naeran südamest. ükshetk ikka läheb paremaks, eriti kui õpid enda üle naerma ja kibedatest sündmustest õppima.
ja eriti kui näed, kuidas ema on virutanud lillepeenrasse vihmavarju.
ja kuidas koer arvab, et kaevab sind sünnipäevahommiku tarbeks kell 7:02 tekkide alt välja ja siis paneb käpa näiteks pähe. 
olen tänulik.