pühapäeva hommikul on hea ärgata kell 8 selle peale, et avatud silmade ees on kaks karvast pulkjalga - üks valge ja teine pruun. kuna rõõmus loom saab aru, et silmad on lahti ja mitte kinni, siis järgneb uuriv ja natuke külm-märg nina, mis torgatakse sinu nina vastu sooja teki alla. tuleb minna, õue. umbes täpselt kell 8.16 seisad keset lumist põldu ja näed, kuidas päeva ainuke päikeselaik tõuseb kohaliku künka tagant pilvede vahelt. ja kaob.
jõuad mõelda, et everything's not lost. ja et päris kena ju.
siis kütad pliiti ja ahju, jood mitu tundi järjest (sama) kohvi ning teed ära need asjad, mille jaoks pole mahti saanud. lund sajab vaikselt ja koer jookseb unes, õde magab veel. pühapäeva hommikul ei ole vaja liiga palju mõelda, tähendusi anda ja end võrrelda.
kuigi võib-olla oleks vaja. las mõni päev olla lihtsam...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar