See on juba osaliselt uskumatu, milleks inimorganism võimeline on. Viimase 61 tunni jooksul olen maganud neist 8 ja midagi. Almighty tunne seguneb kummaliste nõrkuse-, naeru-, asjalikkuse- ja nukrushoogudega. Tekib tegelikult küsimus, kui paljuks enamaks ma veel võimeline olen... sest ööd ei piirdunud ju niisama üleval püsimisega, vaid olin tööl, päeval leidus asjatamist, mida ei kannatanud edasi lükata. Vähemalt tundus nii. Igatahes seda lähiajal enam uurida ei kavatse, ronin lausa oma voodisse ja enne homset hommikut sealt ei lahku.
Sellist jultumust enese suhtes magab veel mitu ööd välja. Omad vitsad.
1 mõtteavaldust:
Mul on vahel tunne, et võiks aega jääda ka endaga kohtumiseks, mitte vaid teiste inimeste, loengusaalide, raamatute, muusika ja saja muu asjaga. Aga oma vitsad. Ja oma rõõmud ka.:)
Postitage kommentaar