märts

märts.
näen väikseid asju ja tunnen end rõõmsana, isegi ei oska öelda, miks. ühel kaunil reedel oli mul reede tunne ja loobusin ühest loengust, et minna läbi päikesepaiste ja karge õhu ükskõik kuhu. maailm tundub nii suur, kui tuvideparv lendab tartu veski taustal kaheks ja siis veel... tiivad altpoolt heledad.

ükspäev ärkasin hommikul oma voodis.

vaatasin aknast välja ja nägin esiteks päikest ja teiseks seda, kuidas üks tädi jalutas kosmonaudist torbik-koera. naeratasin, äratuseni oli veel neli minutit. kell 7:16 hommikul.
istusin nüri tujuga õhtuses loengus, kui tuli inimene, kes lõhnas rohelise tee järgi. joogid ja tervis. räägiti kakaost, tuju läks heaks ja üldse...
muusika on ülioluline - kuulan viimasel ajal palju. kartsin, et märts ei liigu, aga eksisin. nõuded on kõrged ja meeleolu ülev, kui kõnnin erinevaid vahemaid tartus. see kõik on nii uus minu jaoks, ja emotsionaalne. näis, mis kevadest saab.
ja varsti on ball, kuhu ma seekord võib-olla ei lähe tossude ja dressidega. but it's still a maybe.
isa auto hakkab kanadalaseks!! mul on nii tõsise juhinäoga luba, et isegi kontroll ei suuda kahelda. "0" tähendab 10 kasti õi 10 pudelit? allikad erinevad.
friends with benefits
pole kaua nii palju naernud mingite kustumatute pam-, osmoosi-, kätedes-naljade üle.
ükskord oleks jälle peas tantsides mingi liiklusohtliku olukorra põhjustanud. kõrvaklapid on jalakäijale ohtlikud tähelepanuhajutajad.

pikka telomeeri!