klassivend laulis eile seda orelipoiste lugu, kohe terve loo ja õigete sõnadega. muidugi peale oma geniaalset avastust, et kõik eesti poplood on võimalik ligi viie duuriga ära mängida. muidu oli vahva! kujutav geomeetria, mingi sotsioloogia, galil ar ja mandibula...
füüsilised akud totaalselt tühjad, muud igatpidi paremas seisus.
sest mulle meeldib umbes nädalaks ajaks täiesti ära kaduda, isegi mitte kuskile kaugele minna, vaid lihtsalt olla nii, et ei tea enam täpselt, mis päev on ja kuhu ma parajasti teel olen või miks. nädal aega jooksmist ning ülimat tegevust (käime korraks sealt läbi, võtame need asjad, siis veel sealt ja pärast seda vaatame edasi) ja teistpidi aja maha võtmist ("kell on kolm?? päeval?").
that's how to disappear completely.
kvaliteetaeg
ma käisin selle aja jooksul rohkem väljas kui viimase kahe ja poole kuu jooksul.
pealegi sai mu vapper kamraad kõrvaltoast juubilariks ning seetõttu ka väga teemakohase sinise särgi omanikuks.
hommikuti ma enam ei maga, joon kohvi, kogun end ning tuiskan koos lume ja saabastega kuskile tegema midagi, mis on tegemata. aga!! esmaspäevast lähen kodukülla, kus on plaanis ligi nädalaks varbad seinale visata ning teha asju, mille tegemisest ma olen juba tükk aega anatoomia kõrvalt unistanud. muidugi loodan, et tuleb jõuluvana ning toob mulle seda, mida ma soovinud olen. üksainuke väga spetsiifiline, absoluutselt mitte rahas mõõdetav.
"ära vaata mind nii"
"nii kuidas?"
"nii nagu ma läheks homme ära"
shameless, speechless, better than before
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar