kolmapäev, veebruar 11, 2009

piraki

mu toakaaslane saabus tagasi heaoluühiskonna musternäidise-taoliselt maalt, kus isegi talvel ei maga jalgrattad suvel ausalt väljateenitud und. sain roosa läikiva lukuga päeviku. see on nii ilus, et ma vist ei raatsi sinna aastake kirjutada. pealegi on eelmine pooleli...
narratiiv
aperitiiv
depressiiv?
89
bussides on sellised pingviini moodi inimesed. "vana seltskond" mis see veel on? sain lutipudelist talle toita, nädala kõrghetk on seega vist juba möödas. kuigi ei või ju teada (tants prožektorivalguses annab ka teatava laksu). avastasin, et lõpuni ei ole enam palju jäänud ja õues on juba peaaegu kevad. uv-kiired tapavad baktereid ja muid haigustekitajaid, mistõttu inimestel on neil päevil kergem-parem-helgem olla. suurepärane seletus, romantiline.
"hakkame õige kirjandusõhtuid tegema... laupäeviti Krooksus näiteks." taibukas
pühapäeval on koolitantsu tartumaa tantsupäev.
ma saan päevaga nii otsa, et
polegi nagu midagi

hakkasin mõtlema, et need teaduseinimesed on ikka veidrad küll

i do my best not to pretend that you belong in my connection with reality
i'll make you understand

1 kommentaar:

Lee ütles ...

algul oli muna, siis oli kana. siis oli kana, pärast oli muna.
ütle mulle, mida ma ei tea, sest ma ei tea midagi