"loe mulle nüüd põhja konna muinasjuttu!" oli see alles pikk lugu, vahepeal võib magama jääda, kuigi see oli absoluutselt väga huvitav. järgmisel korral loetakse edasi, kui ma hea laps olen.
helir-valdor
varvad* kaevuvad tekki, unes näen mitmesuguseid loomi. näiteks suuri musti küülikuid. ei, tõsiselt suuri küülikuid, no ikka meetritega. neil olid sellised natuke lödid karvased ninad (neid sai katsuda) ja seekord ei pidanud ma nende eksistentsi üksi tunnistama. eile öösel nägin, et mul oli väike metskitse-laps, keda ma miskipärast kakaoga toitsin. ei tea, miks just kakao? ja ma ei kujuta ette, kust ma nii psühhod unenäod korjanud olen.
osadel oli täna viimane keemja.
allelooja
homme ulbin.
no mul oli juba viimane ühiskond, saksa keel, inglite keel ja ajalugu. keemja on puhas rõõm, peab tunnistama.
*varbad
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar