hämmastav!
ükspäev sadasin hobuse otsast maha, aga sellest võite lähemalt lugeda hobublogist, sest miks ta muidu ikka eksisteerib.
aga mitte sellest ei tekkinud mu hämming.
korraks tunduski kõik juba liiga hea. ja veider on see, et tunne jätkub. ja ma vaatasin juba oiviklikult õppekava ja mul ei ole enam ühtegi keemja praksi! uauauiuouu! kuid ka see ei olnud mu hämmingu põhjus.
tegelikult mul on loomeperiood nüüd, indutseeritud. see näeb välja nii, et ma käin ringi, paigutan kergestipurunevad asjad strateegiliselt muudesse kohatdesse ning kukun vehkima. siis! raban ruttu kaustiku ja pastaka, kirjutan üles veidra märkidesüsteemi abil, millest ma teoreetiliselt peaks ka järgmisel päeval aru saama. pärast jälle taidlus ja siis vihik, nii vaheldumisi.
reedeks sain ainukese saaliaja. seal on mitu ühikut rohkem ruumi, kui mul kodus. ja vähem purunevaid asju.
elvast tõin omale retrokoti. kui sul midagi ägedat vaja on, siis mine vanaema juurde lakka, seal on. tolm maha lükata ja.. vanaema korjab all senikaua herbaariumi jaoks taimi ka. või, veel parem, keedab moosi.
tulge hobuteraapiasse õige
ma küll lähen
nüüd lähen istun ladas
sest mulle meeldib seal
"Mis sa suvel siis tegid? :)"
"Noh, istusin ladas ja.. ratsutamas käisin ka."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar