tunde pärast seda, kui ma olin lunastanud endale 4.20 eest terve bono šokolaadikohukese, otsustasin ma tema eksistentsile lõpu teha. ja liiga täpselt möödub minust keegi, keda ma pole tervelt 14. juunist saati näinud. noh, vähemalt ma mõtlen ta peale vahest. kohuke oli loomulikult juba amorfne, kuid ma siiski tarbisin seda reipalt. ma oleks tahtnud teha hääli stiilis "gha! grghõõõaa! mmmmh! aaa! AAA!" loomulikult me nägime ja lehvitasime. ma olin lihtsalt üleni šokolaadise olemisega. oleks see ükskõik, kes muu olnud..
hea, et mul mu rõõmsaid jalavarje polnud, sest see oleks juba liiga vahva olnud.
bussis olid koledad punased kunstroosid ja ühel suurel tädil rinnahoidjapael kahekorra. ilmselt olid meeled veel teravad. kulistasin oma sooja vee ära ja mõtlesin veel vähemalt pool tundi, et
ghaa!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar