jah, võib vist nii öelda küll.
et vahest võiks asi platooniaga piirduda, elu oleks teataval mõnusal määral vähemhuvitav.
ja, jeesus küll, ma poleks kunagi arvanud, et kõige hirmuäratavam sõnapaar võiks olla "ma tundsin.." mille peale ma oleks tahtnud end põrandale rullida, rusikatega maad peksta ja pisarateni naerda. see kõlas nagu ta oleks seest maiteakuikirev ja saikujutaettegikuimitmetähenduslik. aga ta ei ole, sest kui ta oleks, oleks see juba enne välja tulnud ja.. noh.. teisel teel. ükskõik, millisel teisel viisil. neela see alla ja pigista oma stressipall juppideks, sest muudmoodi ma ette ei kujuta.
tal on varjud kõik õigel pool
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar