uskumatu

jällegi pean tänama omadusi, mille taasleidmine iseeneses iga kord uuesti hämmastama paneb - sisetunne ja sarkasm.
sest no ausõna.
mv.
Sisetunne - mäletan väga selgelt kui tuleb konkreetne tunne kuskilt kõhu-aju ühendusest, lausa füüsiline tunne nagu kõhuvalu või luksumine. alguses ignoreerin seda muidugi, sest misasja, kõik on ju selgelt selge. aga ei ole. järgnevalt kõhu-aju ühenduse aju-osa leiab vaste, miks selline tunne parajasti su rumalat keha vaevab. siis on mõistmise hetk. bazinga! ja no siis tuleb aju ignoreerimise-eitamise pool tagasi, sest kui ei tuleks, oleks ju täitsa ***. ja nii ju ei saa olla ometi. aju mäletamise-valvsuse osa kirjutab vastava märkuse üles, kriipsutab kolm korda alla ja paneb suurde paberipatakasse, sest vaevalt, et see antud intsident mingisugust erilist meenutamist vajab tulevikus. aga võta näpust...

Sarkasm - saab küll olla nii ja tõenäoliselt ongi ning kui suudad oma ratsionalismi januneva naiivse mõistuse korraks välja lülitada, siis oled õnnega koos nagu tõrvaga. edasisele suudad näkku vaadata, kui sul parasjagu eelmainitud võimekust veidikenegi esineb.

teatud hetkedel see ei ole enam paranoiline.
jumala pärast, pane pilt kokku, mitte ära aja üksikuid tükke näpuga mööda toapõrandat taga...
nii ongi.
inimesed on tegelikult lihtsad oma näivas keerukuses.
this isn't everything you are - kahju küll, väga kahju.
eks ma ikka olen pettunud ja omajagu ka enda naiivsuses. tahaks, et kõik inimesed oleks ilusad ja head. loll olen sel juhul. 
head inimesed on head, nad ei pea seda tõestama, sa ei pea seda neilt ootama.


foo fighters - times like these