loengud pannkoogi olulisusest eesti spordiajaloos.

algas kool, taas, ja kui kõik läheb plaanitult, siis algab ta veel kolm korda. eks näis. väikesed rebaslased lähevad erinevatesse teaduskondadesse, mis teha. kõik nagu ikka, kõik nagu peab.
muidu söödan maal lambaid ja muid loomi, jätkuvalt ning koolindust trotsides, sest kooliga tegeleda tuleb niikuinii terve ülejäänud pime aeg.
näen imelikke unenägusid, ei oska poest midagi osta, koon sokki, elan üksi, enamasti.
peale selle, peale selle! sain esmakordselt ühe vägeva paari ratsasaabaste omanikuks, olen nendega lausa sõitnud vähem kui viis korda, kuid toas neid ema mul sellegipoolest hoida ei luba. mhh :/
ning jah, tõepoolest räägiti täna biokeemias pannkoogi vajalikkusest.

inimesed tulevad ja otsivad kontakti, mis on päris äge. teisi näen kinos või ketsipoes. mõned tulevad külla, ütle veel, et sõpru ei ole. on ikka.

ma ei saa aru, kuidas saavad ühed aknad nii ruttu mustaks minna.

paar pilti Saaristomere süstamatkast.