ei õpi

täna umbes natuke aega tagasi jõudis kohale... et nüüd paar kuud on hooletu. kuigi bioloogia-mees suutis mind juba peaaegu vaimsest tasakaalust välja viia, kartsin kõige rohkem seda, et ei saa vaheajale, et peab jälle õppima, ikka õppima, veel õppima, sest sellest, mida ma juba tean, ei piisa.
kujuta ette, et sa õpid kuu aega järjest - hommikul tõused, teed kohvi, migreerud arvuti ja konspektide taha, vahepeal sööd (võib-olla), lähed magama. hommikul ärkad... siis teed edukalt ära kaks eksamit ja kolmandal küsib õppejõud: "millal sa ometi õppima kavatsed hakata?" mm.. noo... ega jah, ega vist...
aga nüüd on kõik. tort peaaegu söödud, kass (kes eile tegi nii galantse hüppe vabaduse poole, et ise ka ei usu) istub jala peal ja mul pole ühtegi õppevahendit kotis.
ootan tagasi oma kauget kaasmaalast kuskilt musta mere äärsest vampiirivabariigist, siis saab lõpuks veidi muljetada, nii, et ma ei tunne süümepiinu sellepärast, et ma parajasti ei õpi.
see suur et
ükspäev

hambaarstitoolis näeme, raisk!