sui

tegelen melomaaniaga. vabaduse tunne hakkab vaikselt kohale jõudma, kui nüüd veel mõned asjad paika saaks. ema nimetab mind kodutuks juba... "kus sa läksid nii kauaks?" tantsupidu tekitas puusaliigesesündroomi nagu ikka, aga vähemasti käisime me sõsaraga ära loomaaias ja osaliselt ka kohvikus. kõige parem oli ikkagi bussidega tasuta sõita. üldiselt oli lavastuses paar kohta, kus meeleliigutusest klomp kurku tuli, kuid enamasti tappis väsimus ja ootamine kogu entusiasmi. natuke häiris see, et esietendusel (kui ka televiisor pildistas ja puha) keeras mingi rahvatantsija mulle oma õlle tagumiku alla kummuli.
naiselikkus saab suvel teatavasti hoogu juurde, aga kleit oli suur, raip. võtan järgmise ilmselt. ükspäev on jälle kaunid naised hobustel, eriti hurmav, sõidan Mutionuga.
isegi siis, kui sajab vihma, kakub kuskile ära, õhtul hilja linna või välja või maale, elvasse, tartusse, abrukale, kuhu iganes. võib-olla saab see suvi olema selline nagu ma olen alati tahtnud. vanaema juures teen pilte samadest asjadest nagu alati, mulle lihtsalt meeldib, ei oska midagi asjalikumat selle kohta öelda.
ja ei, ma siiski ei tea, mis ma nüüd tegema hakkan. tobe, et 24. juuliks, mis on lihtsalt mingi kuupäev, peab elu enam-vähem paika panema. mõtle ennast välja või midagi... uskumatu. ei, ma ei tea, ei tea, ei tea..
mul oli õigus - see pidi lihtsalt ära lõppema. nüüd on parem, oo, palju parem.

I was a quick wet boy, diving too deep for coins
All of your street light eyes wide on my plastic toys...

Have i found you?