et

GHAAAAAAA!!!!!!! ÕÄÖÜÜÜÜ!
ma ei jaksa su avaldusi enam komplimentideks teisendada ja neid nii võtta, kullake. ja ma ei teagi, kuidas on õige ja miks see õige on ja kas see, mida ma teen, sinu jaoks, kullake, õige on. ilmselt ei ole, aga miks see sinusse puutub? enam, kullake, eks? kõige uskumatum ongi fakt, et näed, elan veel. kuidas, ei tea? ma ei saa aru, ma ei saa aru, ma ei saa aru. ma tahan aru saada. kas ma ikka tahan aru saada? tead, kullake, ma ei jaksa ennast over and over again vastu betoonseina peksta, või tellisseina. oh snap, did i just go there. yes i diiid! iroonia. ma ei saa ennast nii lihtsalt ära lõigata. ei saagi, jah? ei saa. midagi jääb mu külge.
saa aru, ma olen nagu peksasaanud koer ja mitte esimest korda. mis on karm väljend, aga lõriseb ikka vastu..
ma ei tea, lepi, ma olengi vale.
ma ise ei suuda kõigega leppida, muideks.
ma ei saa aru, miks mõned inimesed mulle nii naha alla minna suudavad. lähedased, väga lähedased inimesed. ja miks nad seda ei hinda siis? destruktiivsus, ja? või võib-olla pole midagi hinnata? ka võimalik.

ära küsi, muidu ta vastab sulle, et tal tegelikult väga halvasti läheb

ei, mul oleks ka raja tänavale asja, arvake nüüd, mida tahate.