nelja täpi probleem ehk see, kuidas end raamidest väljapoole mõelda. mõned inimesed on nii naljakad, naiivsed, aga naljakad. mitte, et see kuidagi halb oleks. olen ka ise sinisilmne otseselt.
"sul on nii palju erinevaid naeratusi!"
ärgu soovigu lihtsust
ma ei tea, miks ma huvitun
korraks tuli kassi tunne. sellise kassi, keda süstima viiakse. noh, selles mõttes, et loomulikult on sellest pikemas perspektiivis kasu, ei jää marutaudi ja puha ja.. aga kui minek on, siis suruda oma käpp-käppadid vastu ning venitada end piisavalt pikaks ja jonnivaks. kuigi, jah, ma tean, et saab parem pärast. mõtleks, kui raske võib olla. lähen, ma oskan head õunakooki teha, ära karda.. (meenub see, kui ma ütlesin, et sa ei kardaks, sest mina olengi kurjus.. ja aeg. jah, ära karda)
"põed nagunii. maailmavalu, sa ütlesid ise. jah, võid loota, et see on maailmast, mitte sinu enese seest"
kaks fotosüüdistust leidsin. relvitud inimesed
vahepeal on jälle see tunne, et ei kuulu
augusti lõpp kisub nagunii selliseks lõhnavaks ja kollaseks
ära, palun, kiida mind enam
palun
palun
ma olengi halvem kui...
pole ise sellega lihtsalt veel harjunud
People moving all the time
Inside a perfectly straight line
Don't you wanna curve away?
When it's such…
It's such a perfect day
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar