ütles raamatukogutädi, "kas jääb veel kätte?"
kuule, sa paistad kuidagi kurb?
ma.. eii! ma olen lihtsalt.. väsinud, jah. väsinud.
-kuigi viimase kahe päeva jooksul olen ma passinud ja maganud nii palju kui mõne kiirema nädala jooksul üldse kokku-
ma ei taha kuuluda te kummagi vaimuleeri, sest mõlemal juhul ma piiran.
end.
elu süsteemis ja süsteem elus piiravad mind mõlemad. vahepeal ma mõtlen, et ma vist ütlen liiga palju. korraga. pärast ma kahetsen, sest end on nii raske ja tihti ka ebavajalik tõestada. ja siis jääb auk, mis haigutab ja neelab endasse sõnad, mida ma öelda tahtsin. kahju.
kui otseselt süüdistataks, oleks ehk kergemgi.
ärge kiskuge mind nüüd natuke aega
koer komposteeris mind vasakust käest, täpp jäi järgi
kuidagi koju tahaks kogu aeg
kus on kodu?
kui nii edasi läheb, saan ma juba varsti luuletada
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar