"teooriapoolel oleks nagu puudujäägid." ma juba kujutan ette, kuidas ma kolmapäeva õhtust neljapäeva pärastlõunani laulan stöhhiomeetriamomendist või paloolo-ussist (rohelisest, kusjuures) ja sellest, kuidas metüüloranži kuhugile sortsatada. või lakmust või fenoolftaleiini. jahhuu!
vot justnimelt sellepärast ma lähengi
ega nüüd vist tagasiteed ei ole?
ei!
hullumeelsusepoolne naer
ah, nüüd ma saan järgmise aasta lõpuni käia ja kuulata, kuidas mu nime mikrohvooniaparaati öeldakse, et ma siis rõõmsalt paarkümmend meetrit kappaks, vahepeal tänaks ja täiesti ebatõhusa kartongiga naaseks. eks ta ilus ole vist. vaadata või.. plaksutada ja. pärast oleks nagu toas käpikuid kandnud.
elu on ikka veel nagu hernes, kuigi ta vahepeal võib tunduda millegi natuke kandilisemana. pole hullu.
Pepusch on üks ütlemata ilus nimi, ma leian.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar