jonks

ükspäev magasin üsna alasti oleva sambla peal. mõned luud reisisid teatud maade piirides, kuid siiski olid nad hommikul enamvähem seal, kuhu ma nad õhtul jätsin. isegi kääritis ei vähendanud seda äravajumisetunnet, õnneks ei tekkinud tast ka hommikul komplikatsioone. üks peaaegu (hum)baaba oli teiseks üllatuseks. kahtlane. ma pakun, et too oli selle eelmise kuri kaksik. vähemalt ei olnud tal diskotukka ja ta oli selline nagu keegi oleks just laboris dosaatoriga kõlvatut nalja teinud (millest ta ise päris täpselt aru ei saa). veidi vesjonksi ja üks kapsasoeng pluss hõbedane foolium-mediaator.
jah, aga siiskisellegipoolest (ma poleks iialgi, mitte iialgi, ükskõik kui palju seda afrodisiaakumit juurde pressida, suutnud. ma olen täiesti veendunud, et nii ta ka jääb. aitäh, mul juba on üks ja toogi on sääne, et.. noh. mul, tähendab, juba on. )
viimne nädal niidilõikajana, siis võib end vist parematele jahimaadele suunata.
uurin, mida tähendab dostojevskilik

aga kõik on kuidagi

puudu