ma arvan, et nad kõik on. viimseni. isegi tema, kes ei tohiks olla enam tema. ümm, aga ta on. nii põssa kui tema.
ma olen märganud vaid ühte, kes ei ole. ootan nüüd, kuna ta reeglit kinnitama hakkab. see oleks kurb, aga siiski seadus. ja olgu - asi toimiks, küll mitte minu jaoks, kes ma lootusetult mõtlen, et on inimesi, kes ei ole 2+dekaad-nähtuse ohvrid. altruistlikumad inimesed. inimesed. mitte need teised. see teine - mass.
ma kardan, et mingil hetkel vannun alla, sest kui mul toetuda pole ja mass peale pressib.. naitun/pistan pätsi samasse riiulisse/heidan ühte (nagu nad müütides tavatsevad öelda)/abiellun mingi massiga, kes tuleb koju ja läheb tööle ja see olekski nagu enamvähem kõik. ah, loomulikult oleksid meil lapsed ka, sest igas korralikus peres on lapsed.
saab näha
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar