vahepeal ajab mind lausa marru, et hommik kõik kuidagi maagiliselt paremaks teeb. kirsaiasi tegi ka head, samuti norah jones. tarbiks kirjandust, kui oleks, mida tarbida. eelmise postituse kohta ütleks, et ma olin tiba paranoiline ja ei tohiks oma väikest peakest vaevata muude asjadega, kui keemia, bioloogia ja humanitaarne filosoofia. unustaks veel korra juba unustatu ning tüüriks parema inimese poole, endas loomulikult. aa, seda ka, et tänase päeva peale võiks kirjutada märke, et särin läks ära, sust sai taas tavaline inimene. sulamine ei lõppe seevastu kunagi, kuidas see saakski? sulamine on tõeline. uus aasta ei suuda teha minust uut inimest. kuigi sarapuukreem kahe küpsise vahel suutis must teha nasaalverejooksuga indiviidi.
aga mul on raudselt õigus..
sellistes asjades on mul Vaist.
kurjam
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar