jah, see ma varsti olen. tajusin täna õhumuutust ja seda, et ka staadium on teine. hämmastav, kuidas üks hetk, vaid üks hetk võib muuta mõtted ühesuunaliseks senikauaks, kuni keegi selle tagasi muudab. särin läks juba ammu, oli isegi veider, kui lihtsalt see otsa lõppes, kui vähesel määral see eksisteeris. üldkokkuvõttes on mul sellest üsna kama. muidu oli kõik kena, päike ja.. aga see üks hetk tegi mu katki.
äkki tundsin ennast sellesama vegeteeriva üheksandikuna, ainult nüüd ei näinud ma mingit üllamat sihtmärki, mille poole püüelda.. see on nüüdseks juba käes. elu, mida ma elan, ongi see, mida ma soovinud olen. on? jah.
mille poole me püüdleme nii hingest ja ihust?
placebo - special needs
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar