ei tea, kas ma tahaks tydruk olla. varjamatu edevus, jah see ta on. mul on ka, aga ta on vähemasti piiratud! pruun - hall - pruun - hall - pruun - hall - pruun - hall. kumb siis?
"ma tahaks sind näha, kunas sul aega on? mul igatahes ei ole. sellegipoolest igatsen." kuda tuu asi nüüd nõnna hull on? aheitea. rollid on vahetunud vist, samas ei saa öelda, et ma tegevusetult kodus passin..
cranberries'e "what's on my mind" algab armsalt. viimastel päevadel on olnud kogu aeg tohutult tähti, täna arvasin, et mu hingeõhk kukub põrandale kildudeks. päeval paistab päike läbi lumise katuseakna. see on kogu aeg nii olnud? aga hea, et see lumeollus maha tuli, sest siis külmub bussiaken seestpoolt ära ja on tõsine talvetunne. ükspäev oli ilus punane žigull oma lillehärmakatusega.
ja minu arvates oli üldiselt kõige parem see, kui ta puudutas seda nuppu tahvli küljes ja katsus kriiti ning tahvlikäsna. oo, see oli ehe! tahvel on põsega katsudes üsna uudne kogemus. eks igal ühel meist ole mingi geneetiline kiiks.
deja vu - kas ma kujutasin seda ette, või see oli juba ükskord?
mul on selgeltnägijavõimed muidu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar