ma märkasin, et hoian teda vartpidi peos, endast nii 45 cm kaugusel. õuna seal enam muidugi küljes ei olnud. aga ma märkasin seda üsna mitmete siivsate minutite pärast. tekib see käeteooria tunne, lõpetasin kiiresti sellest mõtlemise. kohutavad asjad kohutavad mind, kuigi..
..imed on võimalikud, teisipäeval oli üks. hah, heegelnõelatrikk. ja see siiski on võimalik, mis paneb mind mõtlema, mis veel võimalik olla võib? kokkusattumusi on siin viimasel ajal üsna palju olnud. on need ikka kokkusattumused? jah, ei, ikka on!
ingo nakatas mind dovesiusku. homme on tema arvestus, palju õnne. mõlemale ehk.
korraks oli lumi, aga ta otsustas, et teeb vehkat, sest noh, mis siin tühja ikka passida, kui oleks võimalus sulada, aurustuda, külmuda ja uuesti maha sadada. oh, joy!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar