kõtt!

kahju, et see inimestega nii lihtne ei ole. ei, see solvaks, see oleks kole ja ebahumaanne ja ebaõiglane pealekauba. kõtt!
"mis su telefoninumber on? ma tahaks.. kui mul kunagi vaja on.. saad sa.. ma helistan.. vaheajal, kui mul.. et siis kui.." jajah, ma juba kahjuks sain aru. muigega fraas "külla" lõi mulle umbes täpselt adraga ajju ja ma mõtlesin, et mmmm... :| tehkem nii, et ta ei ole komplementaarsusega määratud T minu dna biheeliksis.
vihjamisi vanded ja salapära säilimine. jah, see on see, mis sul on puudu. ning kahjuks on see justnimelt omadus, mis on minu olemuses, muster, mis on minusse valatud.
sula ja värin. inimlikkus, sabin, olemus, iroonia, tahe, iseloom, pilk, lõuajoon, põselohk. dilemma?
htg sõrmus, jõulutunnet ei olnud ikkagi. kirikusse tasus selle imekena laulu pärast minna, muidu mitte.
ehk siiski korraks, kui ma toetasin oma pea ta õlale ja mõtlesin, et just nüüd võiksin magada. ta võtab pool ja isegi rohkem mu maailmamuredest enda kanda. kuidas ta seda teeb?

me oleme meie