välulilled

Ning välulilli täis on tema põu

Ta rääkis armastusest, mida polnud
ja nukralt kraaksus kõrgel linnupaar.
Mu usk, jah see, mis oli juba tolmund -
taas jõudu sai ta rabav lennukaar.
Lendamisest vaiki! Sul ju pole tiibu.
Mis sest - end kergemeelselt ingliks pead.
Nii lihtsalt lähed, oma nahka liibud,
loed kiindumusest tõrksa palve read.
Sa oled olnud minu mitte iial,
ma sulle pole pidand kuuluma.
Meil polnud midagi ja kõike liialt,
su üksindus võis vahel puududa.

Las uhuvad su mõtted külma randa,
las õiglust nõuavad su välk ja kõu.
Kuid kui sa võtad selle hinge kanda,
siis välulilli täis saab sinu põu.