hunnik tavapäraseid inimesi tänavapildis on hall mass. mul on hall müts, mantel, kindad.. ma olengi osake hallist massist tänavapildis. samas.. kui mind võtta eraldi, siis ma pole hall. seestpoolt vähemasti mitte, ma usun. kõik inimesed on mingit erilist värvi, kui nad on eraldi. kokkupannes muutuvad nad halliks. ehk on värvid vaataja silmades? ehk mitte? ehk on kõik koos hallid sellepärast, et muidu pimestaksid nad liiga kirka värvide virvarrina? see oleks loogiline.
sel juhul ei tunne ma end halli massi osana üldsegi solvatult.. osakem näha inimeste värve.
või siis lihtsalt märgata.
2 kommentaari:
tere logi...
kas oled võluraamat?
väga hea, et värvid sinu mõtteis käisid, käivad.
Arvan, et inimese südames on justkui suur lilleaed, nagu Momos seda kirjeldati.
Iga tund tärkab meie südames imeilus õis, mis tunni jooksul oma elu ära elab. Tunni möödudes leiab selgust uus, kordumatult rabav ja värviline, meie mõistes bioloogiline, floora seltsiline~
Postita kommentaar