praegu on veel pannkoogid, peale seda tuleb hunnik bioloogiat. et te teaksite, siis konnas tekib amorfne jää ja ta tegelikult külmub ära.
ja jah, ma ei saa täna jälle kappama. mitte, et hobune ei tahaks. plats ei taha, et tema peal säänse ilmaga kapataks. suvel kappasime küll. eks ma pean siis pratchettiga leppima, mis pole ka iseenesest paha. aga mu mõtted ja eneseväljendus lähevad imelikuks, kui ma palju pratchettit loen. ja ma kipun pidevalt muigama. samas, ma muigan kogu aeg. ehk on see püsiv kahjustus? mis mul kaotada, normaalne pole ma juba nagunii pikemat aega.
mmh.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar