viva la vida

jaanuar

2012-01-29T14:56:00.001+02:00

puhkus jah

2012-01-29T13:37:00.000+02:00

Head mehed!
Manitsen teid ettevaatusele oma ilusate noorte naiste suhtes.

I'm overreacting.

I sure hope I am.

What if.

puhkus

2012-01-26T16:11:00.000+02:00

mida ma sain teada farmakoloogiat õppides:
kui palju valveid tuleb mul pärast eksameid teha
et the body shop'is on allahindlused
et paps plaanib uut autot osta
et chrysleri paak oli müstilisel kombel täis
et hommikul enne eksamit ei lähe auto enam käima

...et sessi viimaseks eksamiks valmistutakse alati vähem

Avastasin, et kui mul nüüd eksamid ja valved tehtud, siis jäi mulle puhkamiseks täpselt nädal aega, millest viiel päeval oli ja on trenn (sh kolmel päeval nendest lausa treeninglaager), üks on pühapäev ja üks päev kaob nagunii kuidagi ära. No hea küll, peale selle sõidan veel kuueks päevaks Taani ka enne kooli algust, aga arvestades mu kogemust sellega, siis on juba aimata, et sealsed trennipäevad võivad olla ka pikemad kui 10h. Tore.
Siiski-siiski, täna on selle kuu viimane valve, tunne ei ole üldsegi halb. Kuigi pidevalt käivad isud millegi müstilise, magusa, rasvase ja soolase järele. Õnneks ei ole öösel suurt midagi saada, kui sul pole just sõpru, kes haiglasse sööki tassivad (mida on ka juhtunud).
Ühel vabal õhtul näiteks sõin üksi peaaegu terve pitsa ära.
Igatahes... Paps ostis uue auto, millel on nelivedu, teisipäeval maal käies õnnestus mul sellega ka teel olevasse lumevaalu kinni jääda. Vajutasin uhkelt nuppu "4WD" ja... nothing happens. Oma kolm minutit meeleheidet ja auto edasi-tagasi veeretamist päädis sellega, et ma siiski tuiskasin mööda tuisanud teed uhkelt mäest üles. Ilmselt siiski midagi juhtus, sest eelmise autoga ma ilmselt ootaks lume sulamist seal. Tee peal lasin fotokaga mõned kitsed ja nii oligi... Maal on majas ca kuus kraadi sooja, viis lambatalle ja tuuline ilm.
Üks täiesti vaba päev veel jäänud!

see pole kõik, mis sa oled

2012-01-09T10:25:00.000+02:00

you make me feel so grown up

and sad sometimes

is this how grown-ups feel? sad?
i beg to differ
truly

mida sain teada patofüsioloogiat õppides:

kui palju maksab keskmiselt stetoskoop amazonis
mis juhtub harry potteri seitsmenda osa filmides
kui palju maksab nikkor 50mm f1.8D objektiiv
mis olid dr house'i 7 hooaja diagnoosid
kas nikkor 50mm/f1.8D-l autofookus töötab koos 5000D kerega (ei, kahjuks)
mis on sapikivitõbi ja kuidas see tekib
et ma hakkan üksi olles kiiresti inimestest puudust tundma

snow patrolil olla uus album välja tulnud, armas ju?

jalutamas koera

2011-12-27T18:11:00.001+02:00

pätsasime jõulu aal uhke peni ja hakkasime õkva pilte tegema! tervitused Teelele

piparkook

2011-12-21T15:44:00.000+02:00

kuidagi vähejõulune on asjavärk - ei tea, kas siis tingituna majanduslikust või muust seisust. hakkan vaikselt patofüsioloogiat õppima, sai juba isegi 5 päeva niisama vedeldud (seejuures iga päev oli midagi teha). uskumatu. suhteliselt mittemidagiütleva olemisega käin poest poodi ja ostan šokolaadi, piparkoogitainast ja värvilist pakkepaberit. ilmad on jätkuvalt rusuvalt pimedad ja tuulised, vihmased. mis toimub õige?

kas siis sellel aastal ei tulegi jõule?

peale selle on tehtud suuremas koguses plaane tulevaks aastaks. nii rõõmus oli mõelda, et jepii - kool on läbi, aga praegu ei märka suurt vahet kui istun siin suures osas surnud patofüsioloogide seltsis, õhtul lähen valvesse, homme koolitusele ja trenni. võib-olla arvasin, et palju muutub. ei muutu ja peale selle kaob igasugune kooliga seostatud inimeste nägemine ka. ja motivatsioon õppida. hirmus.
aeg läheb nii aeglaselt, kui midagi oodata.

aga nüüd koon ewerti saatel nagu hull!

päkapikuaeg

2011-12-06T17:13:00.001+02:00

vahepeal...
oli nõo kooli suur pidu - vehkisime tantsida erinevaid stiile erinevates riietes. tantsisin isegi paar lihtsamat rahvatantsu partneri juhtimisel ära ja ka muidugi lennuka valsi, mis oleks mind peaaegu põrandale pikali pannud.
õues on tuuline ja vajalikul hetkel mul pole nagunii mütsi või kindaid. nagu näiteks täna.
elu on teistsugune iga päev
ükspäev magan 14 h jutti
teine päev istun toas ja õpin end farmakoloogiaks (täna :))
mõnipäev olen vihane ja ei saa aru, kuidas asjad saavad käia nii nagu nad käivad. lõpuks rahunen maha ja arvan, et ju siis. mõningad juhtumised ajavad ikka parajalt... kurvaks. ja ma ei oska taaskord parata midagi. täna näiteks olid alternatiivid väikeste mööndustega umbes sama halvad.
iga päev mõtlen sellele, et järgmisel aastal ma tõenäoliselt ei ole siin. ja mis siis saab ja kust ma raha saan ja mis siis juhtub, kui ma tagasi tulen? ja ma pole veel kuskile läinudki.

besides everything else... on mul vedanud, et ühel suvalisel hetkel sain omale nii palju sõpru, kes tulevad ja hoolivad ilma igasuguste tingimusteta. nendega ei hakka kunagi igav ja tuju teevad ka heaks.

tahaks juba jõulukaarte teha ja sokki kududa, aga no kus sa saad... vähem kui kaks nädalat veel, siis.

where is my heart?

2011-11-24T11:29:00.001+02:00

veidrad ajad.
ära küsi küsimusi, mille vastust sa omaarust tead. tegelikult ei pruugi teada ja kuidas veel. tundus nagu aeg oleks ennast 9., 10. ja 12. klassi alguseks tagasi kerinud. olen natuke pettunud ja segaduses, aga võib-olla pole sel mingit tähtsust (ja tõenäoliselt polegi). jällegi... kõik seosed suvalised. ja miks sa üldse...
oh jummel-jummel

ahjaa, soome reis oli edukas, naasin hunniku hambapasta ja õlavaluga nende tassimisest. soome vanainimesed on ülikenad oma palitute, sonide, särkide ja lipsudega. isegi selline parajalt asotsiaalne kontingent näeks eesti mastaabis üpris sotsiaalne välja.

täna hakkas üks üpris suur laps mul toolis nutma - ma ei jõudnud talle midagi peale peegli suhu panemise tehagi. võta siis nüüd kinni. aga lastepraksid on siiski siiamaani ühed mu lemmikud.
ükspäev kukkusin trennikaaslase otsast, suurt midagi peale enesehinnangu haiget ei saanud.
kuidagi väsinud on olla kogu aeg.
kuramuse patfüss...

täna

2011-11-17T20:43:00.001+02:00

alati kui ma temaga räägin, tuleb midagi sellist välja...

T: ma saan homme ühe mereväelasega kokku
K: ohoh
T: eelmine nädal käisin ühe transilvaanlasega deidil
ta oli nagu super-kena inimene
aga liiga kena minu jaoks
või nagu liiga heatahtlik
(ja lühike)
nagu. minupikkune
K: ei üritanudki su kõri läbi närida?
T: eip

algava mandariinihooaja nimel tuli mulle meelde seik esimeselt kursuselt. toona küll apelsiniga. kursaõde kooris ja sõi apelsini (ma mäletan, sest ta andis mulle ka) ja siis tuli kõrvallauast selline kergelt pahakspanev emalik manitsus: "kui sa seda korralikumalt ei koori ja neid valgeid kesti ära ei võta, siis need võivad su ussripikusse kinni jääda ja seal põletikku tekitada." selle peale see äge kursaõde vaatas talle otsa, kehitas õlgu, ütles midagi stiilis "ahsoo" ja sõi rõõmsa näoga edasi.
ma isegi ei tea, miks see mulle meelde jäi (peale fakti, et ka mina apelsini sain, muidugi)

jah. vahepeal sain vanemaks ja jõudis kätte mandariinihooaeg, poes müüakse jõulukalendreid ja jõuluteed ja jõulušokolaadi ja ilmselt jõulu-midagi veel. koolis läheb järgmise nädala seisuga täielikuks mäsuks - 3 KT-d, praksiarvetus, kus peame sisuliselt aja ja tulemuse peale puurima, 4 trenni (kokku 10h), 2 valvet + selline igapäevane kooliskäimine ka. nädala lõpuks olen ilmselt peast selline.
aga homme sõidan soomemaale, seal pidavat targad hambaarstid midagi korraldama. õde käskis mul seppadest heaga eemale hoida. teadagi miks. või siis mitte?

jolene

2011-10-29T21:32:00.003+03:00

täna nägin toredaid inimesi. rääkisime ja mängisime lauamänge. hea laupäev, peab ütlema - hommikul suplus paadiga ja ilma + muidugi must lapik trikiga kass.
nädala sees olin otsas, magasin ja tulemus tuli. kõik tehtud, tõenäoliselt hästi. kuigi... tobedat jooksmist ja muretsemist uskumatult palju. nüüd puhkan töölt kaks nädalat, et end koolindusega semestri lõpuks ometi kurssi viia.
head asjad juhtuvad minu ja teistega.
eile kõndisin pimedas soojas sügiseses linnas, üle vana silla, kõrvades coldplay - charlie brown ja silmades uue silla ja klubide värvilised tuled. oi. oioi. Selline tunne oli. tartu saab ikka ajaga omaks, pole midagi teha. praegu päris hea meelega istun üksi oma tartu-kodus, kuulan muusikat ja mõtlen omi mõtteid. ei kisu kusagile, õnneks.
vaatasin eelneval nädalal natuke inimesi, kes mind igapäevaselt ümbritsevad. ühtpidi väga tore ja mõnus seltskond, aga teistpidi. einoh, võib-olla teistpidi ka. igatahes. homme saab õde vanaks, mis meenutab mulle, kui vanur ma ise juba olen. siis koju ja sünnipäevale. ja muidugi rahvatantsupoistega hiphoppi tegema...

teate, mina juba kahtlen...

2011-10-19T18:47:00.001+03:00

täna oli üks sellistest päevadest. et ütleks kohe mõned kõvemad sõnad, enda kohta ka muidugi. sest ma pole piisavalt hea, tark, pädev, kogenud, osav ja muidu on mul ka kittel mõnikord kortsus. ja ma saakski rohkem teha, aga... üleüldse elu pihta oli midagi öelda täna. ma ei imesta, miks 3. kursust tihti pooleli jäetakse.
ääääööghhrrllööö
ilm oli ka halb ja
täna öösel olen tööl
reedeks on 70 lk neeruraamatut pähe vaja ajada
oi raisk
ükspäev tuleb päev, kui ma ei tee mitte midagi!

aga

in the end there's only love
ewert on hea

mis loomaga tegu?

2011-10-10T19:03:00.001+03:00

olen hakanud võimaluse korral natuke mõistlikumaks, päris mõnus on õppida, kui ei pea tööle minema ja pärast seda veel kooli ja pärast seda... teadagi. võtame kooli raames rõõmsasti vastu patsiente, aga kuna kursavenna omad kipuvad tulemata jääma, siis olen ma üle nädala patsient. vot nii tihti külastan hambaarsti + siis veel muud õppetöösisesed fluorlakkimised ja muidu vigurid.
trennis hakkasime eilsest õppima lüürilist hiphoppi. paaristantsuna. hah... poisid meie tiimist on ju kõik rahvatantsijad, neil on päris põnev. mul ka.
iigatahes. teen jälle üht inimkatset, mille tulemused lähevad iga hetkega halvemaks. abstinentsinähud teevad kurjaks ja kangekaelseks, sest mina võin ka. ära arvagi.
ah... väljas on sügis, ilus ja värviline (parematel päevadel) ja porine ja tuuline ja üldse kuidagi armas.
oktoobrialguse nädalavahetusel käisime õega maal, müttasime muidu mööda põlde ja metsi, vaatasime jahimeeste tornist sügise triumfi looduses, jooksutasime koera, tegime sauna ja loomulikult võtsime kartult. vanaemaga käisime surnuaias koristamas - täiesti hull, kui püsimatu üks vanainimene olla võib! ma ütlesin talle, et ta oleks niisama ilusti ja istuks, senikaua kuni ma rehaga möllan, aga ei, tal on ikka vaja mööda platsi käsipidi ringi roobitseda, ise on 82. kohe näha, kust ema selle tegususe pärinud on. oh neid naisi küll... pärast lahmisin aias vanaema kuldreneti otsast ubinaid alla, mingi müstilise pika relvaga. Olin edukas, tõin aiast ära pea kolm pangi punapõskseid ladvaõunu. sain osa omale tartu ka ja...
sel nädalavahetusel käisin Teele paks-koera jalutamas - hirmus jõuline loom. jalutas mind nagu vana karu mööda alevikku. pulka pole talle ka mõtet pilduda, ta tõenäoliselt sööb ära selle vms. ja meerile toodi kaks uut poni - üks kirju ja must, nunnumeeter oli nii laes, kui nad oma väikest ponihäält läbi aia tegid.
kodus on hea!

nädal aega hiljem

2011-09-21T18:08:00.001+03:00

eelmise nädala lebo lõppes sel nädalal enda totaalse väljaväänamise ja tühjakspigistamisega. lõppastme koolitus, töötervishoiu arst, mööbeldamine, trenn, öötöö, ööõping, energiajook. III kursus on ikka täiesti ulme - ma saan aru, et nõuded on nüüd kõrgemad ja puha, aga no mida! vene keel on mul praegu kõige normaalsem aine, ausalt ka.
tänahommikune ööõping lõppes kell 3:12 loobumisvõiduga - õppisin pähe ala- ja ülalõua juhtetuimastusi ja nende metoodikat. ja tuli välja, et kell 8:15-ses seminaris küsis õppejõud hoopiski innervatsiooni ja tuimastused rääkisime niisama läbi. jess!!!! umbes neli tundi enne seda tegin suure hooga farmakoloogia konspekti - adrenergiline, kolinergiline, dopamiinergiline... jm sünaps, ülekanne. tuli välja, et seminari õppejõul ja loengut andval õppejõul on erinevad nägemused asjast, sest ma vastasin selle konspekti alusel tunnis paarile küsimusele... valesti. noh, mis siis ikka. tõenäoliselt ma olen siiski ise loll. hommikul kooli väreledes oli endast ikka kahju küll. koolist läbi tativihma tagasi hõljudes oli umbes sama.

täna ühes seminaris küsis õppejõud, et millest hambapasta koosneb

sellised õppeained siis. hommikul tõmbas käima u2, mis alustuseks läbi ajude läks ning siis ringi ja mõttega tagasi tuli.

täna magan nagu mauk

nagu ikka

2011-09-14T21:34:00.001+03:00

ärkad kell 4 öösel ja ei saa aru, miks lugemiseks paslik kohtvalgusti põleb ning voodi on pabereid ja õpikuid täis.
loed päeval kell 12 konspekti ning tuul päike teevad läbi puulehtede peaaegu häirivat valgusdiskot.
võtad külmkapist kuivanud võikud ja teed nendest hea sooja söögi.
leiad 5 minutiga üles autokooli tunnistuse, mida eelmine kord otsisid tulutult tund aega.
hakkad õppima täiesti uut keelt, veerid ja pusid tähtede kallal nagu 5-aastane.
teed mittemillestki midagi.
pead kell 10 õhtul klubisse minema ja oled paanikas, sest sa ei tea, mida selga panna. (sest sa ei käi tavaliselt klubis)
peale selle tuleb sul uni ka peale.
öösel näed imelikke unenägusid üksteise otsa, kui liigutad, siis loodad, et nüüd lõppeb ära.
ärkad hommikul enne kella ja ei tea, mida edasi teha.
lähed riidepoodi, aga ei viitsi midagi selga proovida.
magad päeval ja kõik muudkui helistavad.
satud kõndides huvitavasse vestlusesse, aga kaaslane elab teises kohas kui see, kuhu sina lähed.
sõidad 2 nädalat linnas autoga ilma kehtiva liikluskindlustuseta
sõidad n nädalat kulunud piduriklotsidega
kahtled siiralt, kas see klubimõte on ikka hea.

Eile vene keelest tulles oli Vallikraavi tänaval isegi natuke sumedat sügiselõhna, keegi ei kimanud mööda munakivisillutist ja Tartu rullis lahti oma õhtust elu, mida olen tegelikult nii vähe kogenud. Hobused elavad maal oma rahulikku elu, koer haugub linde ja kassid magavad päikese käes. Vihma sajab mahakukkunud õunte peale, lambad söövad heinamaal rohtu ja hiir ronib toas laua peale. Ema pusib autoga sõita, koduvein mulksub vaikselt, õde tuleb koolist koju, sööb enne trenni minekut tomatiga võileiba. Kahju, et ma pole seal, et seda kõike näha.

ööd

2011-09-04T22:17:00.001+03:00

See on juba osaliselt uskumatu, milleks inimorganism võimeline on. Viimase 61 tunni jooksul olen maganud neist 8 ja midagi. Almighty tunne seguneb kummaliste nõrkuse-, naeru-, asjalikkuse- ja nukrushoogudega. Tekib tegelikult küsimus, kui paljuks enamaks ma veel võimeline olen... sest ööd ei piirdunud ju niisama üleval püsimisega, vaid olin tööl, päeval leidus asjatamist, mida ei kannatanud edasi lükata. Vähemalt tundus nii. Igatahes seda lähiajal enam uurida ei kavatse, ronin lausa oma voodisse ja enne homset hommikut sealt ei lahku. Sellist jultumust enese suhtes magab veel mitu ööd välja. Omad vitsad.

veel suvest

2011-08-30T11:14:00.001+03:00

Karl-Eriku võistlused 2011

2011-08-23T08:18:00.002+03:00

trikk

Olympic'ud

päris uhke oli. mitu tundi ilusaid hobuseid ja kõrgeid hüppeid.

august

2011-08-14T08:55:00.002+03:00

nüüd siis.
jäänud veel viimane nädal assistendi praksi. kiirelt on läinud ja üllatavalt mitmekesine töö, peab mainima. muidugimõista on mul ka kõige lahedam praksijuhendaja ja arst, kellega ma õe valvsa pilgu all koos töötan. lapsed on toredad, siin õpib väga palju nendega toimetulemist ja seda, et mõned asjad lihtsalt peab ära tegema, ükskõik, mis arvamusel laps ise sellest on. see osa on raske, minu jaoks vähemalt. vanemate jaoks ka. mingitel hetkedel ikka tunnen, et käed totaalselt värisevad, kuigi mina ju ei ravi. kui ma peaks veel puuri selliste kätega hoidma, siis... ohjah. samas - näiteks üks laps joonistas meile hobuse pildi, mis tähendas, et tõenäoliselt vihkas ta meid üsna vähe! ja kui ma arstina sama praksi läbima hakkan, siis tuleb kinder surprise'i mänguasjad kindlasti tööle kaasa võtta, need kuluvad raudselt ära.
mu superäge juhendaja sebis mind veel ortodontide juurde tööle, mis tähendas tervet päeva ilgelt kiiret sebimist (igale patsiendile aega max 15 min), teist arsti ja õde, kellega töötada ja absoluutselt mitte õrna aimugi, mida ma tegema pean. "noh, tahad ka proovida?"; "ma pole seda küll kunagi varem teinud, aga muidugi tahan." breketikumme otsapidi nõelahoidja vahele saada oli ikka paras väljakutse.
vahepeal oli augustibluus. ootasin vist rohkem, vihma ka sadas ja külm oli. kuigi haapsalu on ikka haapsalu kogu oma armsuses.
ja kui ma just parajasti praksis ei ole, siis ratsutan hobust, käin tööl (teen lisavalveid isegi see kuu) ja maal loomsõpru söötmas.
ahjah, sellest toredast tallest, kes kevadel kaunisti muruplatsi ilustas, on saanud vastik suur oinas, kes kõik lilled õue peal ära sööb ja sulle peaga rõõmsalt kõhtu paneb. siilid käivad ka toas koeratoitu söömas ja...
varsti kohe lähen karl-erikusse võistlusi vaatama, hobused kalpsavad 60-80 cm ja 100 cm.

vihm

2011-07-30T16:47:00.002+03:00

ehk mida pole, seda pole.
Saaremaal käimine oli edukas, ses mõttes, et järvedes oli vesi soe, meres... no mitte nii väga. üldiselt oli hea söök, mõnus seltskond ja väga palju vaatamisväärsusi, mida me ei vaadanud. Pöide kiriku nägin õnneks siiski ära. ahjah, ühel öösel pidime peaaegu hiirtega voodit jagama, ma ei olnud nõus nendega isegi mitte samas toas ööbima. ei, ma ei karda neid või midagi, aga lihtsalt tundus kuidagi ebasanitaarne ja hiirte jaoks ka ilmselt hirmutav samas ruumis viibida. emahiirel olid pojad ka ja... teate ise, kuidas nende lastega on. võid ju neid küll keelata, aga ikka jooksevad mööda tuba ringi. mõte sellest ei tekitanud minus just vaimustust. kokkuvõtteks - ööbisime telgis.
pärast seda! Trnx laager, kus tegelesin üsna kõigega. esimesel päeval andsin enda teadmata ära lausa kaks trenni. edaspidi tegelesin tantsimisega - õppisime klassikalist, hiphoppi, reggaet ja kaasaegset tantsu. + muidugi paaristantse. kaasaegne tants oli ilmselt kõige võimsam, tekitades suurimal hulgal lihasvalu, kriimustusi, ville, sinikaid, higi ja vaimustust. kindlasti arengut ka. hiphopis oli pmst nii, et midamidamidamida? juba läbi? ise andsin paar aeroobikatreeningut soojenduseks. oma rühmaga pidime veel tantsu välja mõtlema, luuletuse kirjutama ja üksteist tundma õppima, väikestega oli päris vahva. lõpuks kiskusid päevad ikka väga väsitavaks, kuna pärast laagripäeva käisin sisuliselt iga päev ratsutamas.
hobustega esinesime Meeri päeval, kus oli rekordiliselt vähe inimesi ja esinejaid. kava läks jälle nagu igal aastal - ehk siis mõõdukalt alkoholi tarbinud külaelanik mõistab, et on hobused ja tüdrukud hobuste otsas. tegelikult oli üldjoontes aru saada, mida me seal teha üritasime.
praegu: esmaspäevast lähen praksi, ostsin valged vanainimeseplätud juba ära. nagu kooli algus oleks... juba.

Suvi

2011-07-08T11:08:00.004+03:00

Tantsupeol käidud - suurem väsimus hakkab ka vaikselt üle minema. Üldjoontes oli päris vahva, kuid proovilepanev ja väsitav. Olin saatjaks kaheksale suurele võimlejale, aga vahelduva eduga tegelesin juhendajatööga ning mässasin jõudumööda pisikestega. Pidu iseenesest oli päris hea, eriti laulukaare alt vaadates. Mõned joonised olid nutikad, kuid suurimat furoori tekitas tõenäoliselt ikka suuremate võimlejate punavalge kava. Laulupeost ei mäleta suurt midagi, magasime enamuse ajast kuskil nurga taga, koos teiste tantsijatega. Võib-olla see tundub uskumatu, aga me tõesti olime Tallinnas tantsuproovides juba esmaspäevast ja väsimus oli ikka päris suur. Mingi hetk ärgates oli selline "juba laulavad!", ja siis tuligi rokiplokk ja need hirmsasti liigutavad isamaalised laulud. Sain rohkem tuttavaks tantsupeo korraldusliku poolega - tantsija saab valmisprodukti, teda viiakse väljakule, õpetatakse tantsud selgeks, tuuakse bussiga koolimajja, hoolitsetakse selle eest, et tantsija ikka söönud, joonud ja muidu rahulolev välja näeks. Selle taga seisab kohutavalt palju tööd.
Nüüd! käin igapäevaselt kappamistrennis, vahepeal peab siiski tööle ka nägu näitama, paar valvet tegema, et keegi kappamiseks raha annaks.
Järgmiseks aastaks sai tehtud paar suuremat plaani, kuid nendest siis, kui asi ametlik ja siht selge. Mõni plaan on juba ammu mõttes olnud.
Pühapäevast lähen Eestimaad avastama, kaasas head sõbrad, mõnus tuju ja Saaremaa vaatamisväärsuste nimekiri.
Ärge siis kaugeks jääge.

Jaan

2011-06-25T08:56:00.002+03:00

Naersin päris palju, isegi nii palju, et pigistasin põsest lohu välja. Peale selle tegid poisid hommikuni head muusikat, avastasin täna öösel tööl, et mind kummitab Ranno esituses selline laul. Mis sa ütled! Õhtu või pigem öö pärliks kujunes alustuseks ligi 10-meetrine tulesammas ehk lõke, mis lähemalasuvatel jaanilistel kulmud ära kõrvetada võis. Hiljem soleeriv oss Riho venna piduliste hulgast, kes vahepeal ikka tõeliselt tüütuks muutus. Kordaläinud õhtu.
Ja, mõningad inimesed suudavad üllatada igatepidi, jätkuvalt. Vaata ja imesta, või siis pigem ära vaata.
Esmaspäevast nädalaks tantsupeole!
Vahepeal olen puhanud, lõpetasin enam-vähem edukalt hambaarstiteaduse II kursuse kevadsemestri. Kuigi, jah, siirast idülli mittemidagitegemisest nautisin ligikaudu päeva või kaks, edaspidi tuli ikka midagi vahele - trenn, mõni teine trenn, kleidi õmblemine, ujumine.
Hea on magada, kui vihma sajab. Lähen praktiseerin seda nüüd.
Laul

ilusad inimesed

2011-06-23T09:51:00.003+03:00

nii mustal kui värvilisel
pärast tuli natuke tühjus, mille vastu aitab suurepäraselt tööl käimine, ratsutamine ja loomulikult head sõbrad

uitmõtted

2011-05-31T22:50:00.004+03:00

täna on jälle üks nendest õhtutest. tundub, et asjad kipuvad nagu valesti minema ja kuidagi ei oska neid suunata nii, et oleks hea. kui ma oleks julgem ja muidu toredam, siis ehk... võib-olla isegi siis mitte. üks nendest kergelt kummalistest õhtutest, kus vaim hakkab nüriks jääma, keha aga ei ole füüsiliselt väsinud laua taga istumisest ja pastaka liigutamisest. keha ütleb, et jaksad veel! vaim aga ei tule järgi või siis tuleb ringiga, korjates peale kõik need päevategemistes mõtlemata jäänud mõtted. kõik eksamitest edasi olev tundub nii uskumatult kauge. ja nii hirmus üksik on istuda siin koos suurte (ja tõenäoliselt surnud) füsioloogidega, kes on andnud välja kilode kaupa uhkeid ja mis kõige olulisem, pakse raamatuid.
muidu olen ka üksi, söödan teises linna otsas kassi ja nii.

kui sess läbi saab, hakkan Tuhka-Kertuks ehk ballikleiti õmblema. noh, ma lihtsalt loodan, et kogu see krempel vahepeal kõrvitsaks ei muutu.
sest
stranger things have happened

true that

2011-05-23T07:21:00.000+03:00

alustasin mikrobioloogiaga. tõotab tulla hea päev.

tegin ükspäev lillest pilti

2011-05-22T08:25:00.001+03:00

mai

2011-05-17T14:38:00.004+03:00

maimelanhooliad. ehk siis kui vahepeal on juba suvi ja siis on jälle tüng! ja vihm ja füsioloogia ja mikrobioloogia. ained on suured ja ümmargused, ei saa kuskilt kinni haarata, et õppimisega peale hakata. ega pole väga motivatsiooni ka. tartus on sellise ilmaga hea, ei kisu kuskile, igal pool on umbes sama külm ja märg... ja tõenäoliselt võib-olla isegi külmem. lausa.
ülehomme esinen toogas kell üheksa hommikul - tantsime tulejumal Sid'i tantsu kreekapärases võtmes. või no tegelikult on NRG-s antiikolümpia ja meie oleme need vesta neitsid (mõned ka meessoost), kes siis toogades olümpiatule võidukalt põlema tantsivad. muidugi juhul, kui võidukas olümpiatuli tol hetkel ikka põlema läheb. kui ei, eks me siis seisame tantsu teatraalses lõpupoosis seniks kuni... aga igal aastal on seal olnud ka Myroni Kettaheitja, kes seisab umbes sama teatraalses poosis, ainult, et kettaga, ja lausa terve päeva. niiet säh talle! mulle öeldi, et tegelikult Myron ikka halastab ja lubab Kettaheitjat kehastavat noormeest iga tunnikese tagant vahetada. aga siiski! on tänavuaastal reaalne võimalus, et taht vihmaga tuld ei taha võtta.... isegi mitte võidukat olümpiatuld. siis me ilmselt seisame nagu hea võlur Celio, kes ühes kindlas näidendis Truffaldinot ja printsi ootas. ainult et teist vaatust ei tule. ma loodan.
ok, sellest ei saa nüüd enam küll keegi aru.
valsitantsimine viini võttes (ja mitte viina võttes) on juba päris edukas, kuigi isegi täna on veel teatud kaela (m. sternocleidomastoideus)- ja seljalihased (m. latissimus dorsi, m. subscapularis) valusad. kingade peale ei taha nagu veel mõeldagi. kuigi ilmselt tuleb need siiski esinemisele jalga panna. lugu, mille järgi tantsime, ei ole ka just lõbustuspargi killast.
üsna ultramelanhool on olla. kuulan ka rõõmsamaid lugusid ja katsun kuidagi õppimislainele veereda.
Adéle - Rolling in the deep

suur must hobune ja kirsipuu

2011-05-10T17:34:00.002+03:00

vahepeal... pole juhtunud suurt midagi. nüüd on siis kindel, et suvel ootab assistendipraks, mis võtab tõenäoliselt ära kogu mu augusti, kuigi-kuigi! tegelikult ei saa ju mööda vaadata augustis toimuvast bluusist ja eesti hambaarstide päevadest. aga näis.
hoogsad tudengiüritused läksid must nii suure hooga mööda, et käisin ainult tudengilaulu kaemas, millest sai juhtumisi pooleldi klassi kokkutulek, ikka juhtub ja hea, et juhtub.
vahepeal toidan maal taaskordset oinast, kes sellise hooga eile mu (lutipudeli) suunas kihutas, et lahtise heina peal pidurdades ikka korraliku kukerpalli tegi. olin päris meelitatud, et keegi minu nägemisest nii rõõmus oli. peale selle kastan kasvuhoones tomatitaimi ja konni. maal on ikka hea.
eile tegin oma selle kevade esimese rattaringi Elvasse ja maale. meenus kohe rahvatarkus, et kevadisel ajal kaks päeva järjest jalgrattaga ei sõideta. teadagi miks. igatahes! väljas on mõnus ja aega justkui oleks - kui mitte arvestada, et peaks eksamiteks õppima. ained on ära lõppenud, homme lõpeb viimanegi. ei tea, kas see saab olema viimane normaalne semester kogu õpiajaloos?
ahjaa, ja kui te näete kuskil valssi tantsivaid inimesi, siis teadke, et see tegelikult ei ole nii lihtne kui välja paistab.

So I sent it to a place in the middle of nowhere
With a big black horse and a cherry tree.

aprill

2011-04-21T15:15:00.004+03:00

et millega ma vahepeal tegelenud olen. pmst Teelele teadmiseks, et kevad hakkab lõpuks Eestimaa pinnale ka jõudma. seetõttu peamiselt olen üsna palju aega kulutanud õues ringi roomamisele, mille kõrgem eesmärk on pildistamine. mõnikord ka lihtsalt niisama, kui Nõos on hommik - koolilapsed on koolis, tööinimesed tööl, keegi ei sebi ringi, keegi ei kiirusta. ükshommik saatsin Karmeni kooli, tulid meelde ajad, kui me Mennuga igapäevaselt koos kooli kõndisime, issand, siis oli veel põhikool. üks asi, mille kohta võib tõepoolest öelda, et see oli kaua aega tagasi.
kuigi spordikasse kui kooli lahutamatusse osasse on mul peaaegu, et igapäevaselt asja. ise trenni tegema, trenni andma või pea alaspidi rippuma - seda teen ma pühapäeviti ja tegevust nimetatakse tantsutrenniks.
eelmisel pühapäeval nägin Matut. just like that. tuli välja, et osaliselt olen ma isegi rohkem kohalik, kui tema, kuigi Matu elab igapäevaselt Nõos.
ahjaa, hankisin endale kalli hobi st käin hambaarsti juures. täielikud röövlid ikka! sestap kutsun teid kõiki järgmisel aastal minu juurde hambaravile. tasuta saate.
Raul võttis süsta kaasa ja läks ära Norra.
ohjah, ja stomatoloogiline diktatuur otsustas, et suvel tuleb praksi minna. vabast ajast ja ligi neli nädalat, ja raha ei anta. igati mõistlik.
ju?
ah, olge muidu kenad ja vaadake ilusat kevadet ning muru kasvamist. ei maksa nii palju tormata. kui, siis ainult heade inimeste ja mõnusate tegemiste pärast.

hambavalu

2011-03-24T14:46:00.002+02:00

on peaaegu maailma kõige hirmsam asi. nädal aega pidevat kannatamist päädis sellega, et reedel lähen hambaarsti juurde ja tänaseks (kell 14:47) olen ma manustanud ära 1500 mg ibumetini. loodan, et rohkem vaja ei lähe.
aga see selleks. juba kolmandat päeva tahab tuul mind ära viia. näen kummalisi unenägusid, noh nagu ikka. ilmselt tuleneb see ka üliebaregulaarset magamisest. kardan vaikselt esmaspäevi, kuna ma olen lihtsalt nii ebapädev kui veel olla saab. minu puuritud kujundid pole kunagi sellised nagu olema peaks, pigem tähistab õppejõud neid märksõnadega "koobas" ja "telk". vahva.
aga minu endile elukaaslane Teele on tagasi natukeseks. varsti tuleb ta siia ja siis me joome kohvi ja oleme muidu ilusad.
homme pildistama.

esmaspäevad

2011-03-14T18:45:00.002+02:00

ei ole lihtsate killast
ehk siis hullumajapuhvet. ja mida?? mida? miks? kuidas ta nüüd nii? mis ma nüüd teen? millega? kui kaua? miks ta, saadanas, sellist värvi on? mis karver? ema sul...
hirmus ilus kevadsemester. sõnade igas mõttes.
ja nüüd lippan tööle ja kooli ja trenni ja kooli ja trenni. siis hingan korraks ja panen nädala kirja.
nädalavahetusel oli ka muidugi tallinnas treenerite koolitus ja nike convention. väga lahe üritus :)
äägüll, minek selleks korraks!

blžzz

2011-03-06T21:33:00.002+02:00

ülikummaline päev igatepidi. valisin. nägin palju... inimesi. kallistasin ja tegin Siilikesega klassikat. kuulasin hoolivaid kommentaare enda suunas ja ei osanud kuidagi seisukohta võtta, olin lihtsalt natuke tasa. tantsisin mingit tantsu, mida pole aasta aega tantsinud, just like that...
midaiganes
ma võiks rohkem magada
jaa... vähem mõelda. nädalavahetusel lähen päälinna. hakkan aeroobiks, nagu bakter.
no tõepoolest, midaiganes.
lähen magama

märts

2011-03-03T18:26:00.003+02:00

Vahepeal
Vabariigi aastapäeval läksin omadega täitsa rappa. Pildistama. Kuna oli oluline, et akud külmaga tühjaks ei saaks, siis toppisin fotokat omale pidevalt põue, mikstap oli ka mu jope eest pidevalt lahti (pole mõeldud 300mm objetiivi mahutamiseks koos inimesega). Sellel sündmusel oli kahjuks oodatust suurem korrelatsioon nohu, köha ja palavikuga. Samas sain isegi paar päris armsat pilti.
Päev hiljem panin kleidi selga ja läksin pidusse. Hea oli vaadata vitaalseid kõvasti üle keskea vanuseid inimesi, kes rõõmsalt mööda tantsuplatsi ringi kappasid. Meie seevastu istusime lauas ja olime niisama ilusad. Peale selle leidis aset ka teisi sündmusi, mis põnevuselt tantsukappajatele kindlasti alla ei jäänud. No näiteks me esinesime ka oma tantsudega, mis oli väga uhke. Tutvusin ka spordikogukonna teiste liikmetega, peamiselt küll ühega. Aga see selleks... Mingitel hetkedel tundus see pidu liiga kaootiline, et tõsi olla - soome räpp, Lähte naistekoor "vasak-parem ükskakskolm", isamaalised laulud ja oranžid õhupallid, ilmselt südantliigutavad kõned, kanuud, Tartu Maaspordi jook, kummaline kolmemehebänd, seapraad, veel kappavaid "noorukeid". Naasin peolt medaliga, paistab Läti Vabariigi päritolu olevat. Ma pole Lätis kunagi midagi võidukat korda saatnud... võta siis kinni.
Koolist siis. Puurime plasthambaid, täidame neid millega iganes. Nt komposiidiga (mitte kompostiga) aastast 2003, vahepeal paneme ka hõbeplomme (amalgaam). Ja me peaksime pidama sellist asja. Üldiselt on põnev, natuke ebamäärane, harjumatu... Vähemalt ei teki "milleks mul seda vaja on"-efekti. Kõike on vaja. Käime valgetes kitlites ringi, oleme hambaravitudengid. Ükspäev astusin hambaliitu. Ja kursavend oskab ilusaid hambaid teha, ilmsel(gel)t sellepärast, et ta käis tööõpetuse olümpiaadil, kus ta sai 17. koha umbes 25-st.
Mina aga...
ei suuda ikka veel tõsiselt võtma hakata. Natuke raske ka, kui nädalas on ca 3,2 tööpäeva, neist üks on ka selline poolik. See-eest kasutan aega targasti ja teen trenni ning idee poolest õpin iseseisvalt. Yea.
Pole teist ammu kuulnud midagi.
:)

hull karikakar

2011-02-09T12:53:00.002+02:00

vahepeale on jäänud palju aega. mitte, et oleks olnud palju aega mittemidagitegemiseks, vaid pigem vastupidi. kiire on olnud. jätkuvalt on. erinevalt eelmisest jõulusessist, kus meil oli üks eksam, oli meil nüüd neli neid lausa ning lakkesülgamisrõõmud võis ära unustada.
nüüd kui kool algab, siis võtan julmalt lihtsalt paar päeva niisama vahtimiseks. puhata tahaks.
seejuures
külastasin vahepeal nädalakese Taani Kuningriiki, selles mõttes oli puhkus küll, et ei õppinud, tegelesin ainult mõnusate asjadega, olin füüsiliselt väga väsinud, aga vaim puhkas, mingil määral. kõige rohkem tuli mul 10 h trenni päevas teha. aga tantsude harjutamine oli seda väärt. sain igapäevaselt ujuda, vabal ajal mängisime veel võrku ja õppisin ära seinaronimise julgestamise. peaks sinna aastaks õppima minema siiski...
pärast ujumist ja enne magamaminekut:
"mul on veel vesi kõrvas"
"vaata, et sa öösel ära ei upu!"
tagasitulles oli suht räbal olla. kõigepealt fakt, et üldse peab tagasi tulema Eestisse, kus hanged on puusani ja külm on ka peale selle. ja muidugi sain ma ka kerge külmetuse 37,kopikad palaviku, kuiva köha ja nohuga kui oli ilmtingimata vaja crazy daisy's end tantsust pooloimetuks vihtuda ning läbi Svendborgi jalutada, ilmselgelt mitte piisavalt riideid omades. ühesõnaga, tagasitulles kuulasin bussis rhcp'd, ülihea oli, magasin lennukis veel enne, kui see Kopenhagenist lendu tõusis, kiirrongis vaatasime Siilikesega stand-up comedy't ja Kopenhagenist ostsin endale lillelisi suvekleite. igati mõistlik.
kohati tuli ikka nostalgia peale ka, juba Eestisse jõudnult küll.. seesama bussijuht, kes mul ükskord (aastaid 5 ja rohkem tagasi) sellise seltskonna ees margi täis tegi, armsalt nii. võib-olla ka lausa sama buss? ei tea. "the zephyr song", selline natuke segaduses olek, uuesti Eesti elusse sisse elamine, mitte sellepärast, et oleks kaua ära olnud, vaid lihtsalt sellepärast, et endal on kuidagi teistmoodi olla.
teisipäevahommikune 8.15 mälumisfüsioloogia loeng oli lihtsalt ropp.
mida? mida? mida? miks? hammas, okei.
ükspäev lähen pildistama

yum

2011-01-18T10:40:00.000+02:00

Created by Oatmeal

sess

2011-01-17T09:11:00.002+02:00

kuna saabusin just valvest, siis ei suuda ma end täislausetega väljendada. taasavastasin Norah'i viimase plaadi, aastast 2009. ehk siis...
kaks valvet järjest. samas meil olid täna öösel juba sellised kerged ületöötamisnaljad, mis tähendas, et peaaegu iga asi oli naljakas. "arst tuli, las kuulab su kopsu!", "mine X-i!", "mine ise!", "kas sa ikka ei arva, et peaks laskma arstil su kopsu kuulata!", "paneme Trifas'i siia tassi", "kui sa veel palju köhid, siis lähed X-i!", "aga diasepaami? imovani? ei?", "(naer) tule vaata mu lina!", "lähed utkasse?", "no kuule, tõesti, arst peaks su kopsu kuulama, sa ei taha või?"
peale selle on meil ka siga
kaks päeva järjest küpsetan pannkooke ja vaatan house'i. no seda viimast küll juba mitu päeva. ei, ma ei usu, et see mu patoloogiaõpingutele eriliselt kaasa aitaks.
sahamees on asendunud labidamehega, kes kraabib väljas jääd, no nii igaks juhuks. kroops-kroops, kroops-kroops-kroops. eks sa ürita magada nii.

et te teaksite, siis:
amööbidel pole põletikku
ja pentameeril pole hing'e

"You always hoped one day you'd be mine"

iz shmart

2011-01-04T15:16:00.002+02:00

mida? mida? mida?
pärilik kopraporfüüria?
rootorisündroom?
sahk ajab lund kell 12 öösel ja mina... õpin biokeemiat.

tasus ära

et ma ise teaks

2010-12-31T13:10:00.003+02:00

kuulan fink'i albumit "sort of revolution". sain selle Teele käest, ta arvas, et äkki meeldib, meeldibki. oh, i'm so predictable. hea oli kokku saada, jätsime osad asjad lahtiseks, aga eks näis. ühtepidi oli hullult äge, ma käisin välja ikka täiesti ulme plaani enda kohta ja sain reaktsiooniks vastuse stiilis "...ja? (mis sind takistab)". ise takistan, muud midagi.
peaksin veel viimaseid biokeemia küsimusi vastama, enne kui aasta ära lõppeb, aga...
ootan uut kuud (aastat?) rõõmu ja hirmuga - annan trenne ja kuidas veel, aga eksameid peab ka keegi tegema. immunoloogia eksamit näiteks.
peale selle tahaks ikka võpsikusse roomama. ja tuleb viimastele vapratele välja jagada kaabusaaga lõpped.
joon kakaod oma ilusast valgest tassist ja mõtlen, et...

ära võta midagi iseenesestmõistetavana...
mitte midagi

jõulud olid toredad! kaunist aastavahetust!

detsember

2010-12-14T11:05:00.001+02:00

et muidu

oli kaabusaaga: ajasin kokku suure hulga peakatteid ja hiljem tuli välja, et klubi on üldiselt huvitatud endale kaabude soetamisest, mis tähendas, et ma nüüd läksin ja lihtsalt ostsin poest. ennemalt olin külastanud mõningaid inimesi, kuulutanud erinevates meediavahendites (facebook on selles osas asjalik) oma muret ja muid lollusi teinud. sucksess
eile käisin peenel fitnessiüritusel maaülikoolis seal saalis, mis on mäe otsa ehitatud. isaga enne arutasime, et kas neil on saalis äkki põrandad ka kumerad? ei olnud

tegin ära hambaarvestuse, mis oli üsna...

loen vabal ajal taaskord Pratchettit, päris hea, märk jõulude saabumisest
üks ponnistus homme veel ja siis võivad mandariinisöömisjõulud peale hakata.
olen isegi natuke rõõmus, et väljas on hall ja sombune ja lumene ja mittemidagiütlev. kui ei oleks, siis mind kisuks juba ammu kuskile võpsikusse fotokaga ringi roomama. viimane kord oligi nii, et lootsin, et ma enam ühtegi looma ei näe, sest muidu peaks jälllllllle hakkama kotist jubinaid otsima ja kokku kruvima, paljakäsi. ja sellepärast, et kui ma juba siin olen...
olen juba pea kaks nädalat jutti tartus olnud ja kolm ööd järjest oma voodis maganud. hämmastav.
tegelikult tahaks koju ja maale sauna ja kaneelisaiu ja niisama vahtida.
juba homsest...
...tuleb üks näitsik Inglismannimaalt koju

kuulge, poisid...

2010-12-02T15:03:00.002+02:00

pilti tehakse!

ehk siis 10 km jalgsi, -10 kraadi ja 4 tundi.

beware

2010-11-27T17:19:00.001+02:00

i will possess your heart

2010-11-26T17:21:00.002+02:00

sain täna teada, et mul on suur süda. ekg pealt vaatasime, mul on kõrge r-sakk. üldjoontes ei tähenda see midagi.
vahepeal
vahepeal on olnud palju kooli, kus ma olen ennast lambaks pingutanud ja mingeid tulemusi saanud või teistpidi olude sunnil üldse pole pingutanud ja saanud see-eest veel paremaid hindeid.
nägin ühte head vana sõpra. olin väga rahul, kuna mõned inimesed tõepoolest ei muutu ja seetõttu hoiavad oma kõrget taset sellisena nagu ma ammusest ajast mäletan.
sellest, et ma vanemaks sain, ei olegi midagi väga rääkida. pigem sellest, et olen nüüd rohkem tantsimisega tegelema hakanud, jälle. isegi oma sünnipäeva päeval käisin trennis. olen väga-väga rahul.
ja peale selle kasutasin esimest korda internetist tellimise laiu võimalusi ning olen saadud tulemuse tõttu esimest korda isikliku fotoaparaadi reibas omanik. vot.
muidu mööduvad päevad ja ööd õppides, tööl või trennis... samas, kooli jääb justkui nagu vähemaks kogu aeg ja oma asjade ajamiseks on rohkem aega. mõni päev sõidan maale, külmetan käsi ja jalgu, söödan loomsõpru ning tunnen rõõmu millest iganes.
koolis on jällegi selle poolest hea, et huvitav on. palju põnevam, kui eelmisel aastal, tõepoolest. tööl käimine aitab väga palju kaasa, kuna osad asjad on juba tuttavad.
üritan mitte lolliks stomatoloogiks hakata
teatud asjad on sassis... pole mõnda tunnet juba tükk aega tundnud, ei tea, mis saab.

kodus magasin põrandal ja sain nohu :)

take away all the lonely moments
give me full communication with you...
syntax - pride

noisettes - when you were young (ülihea the killers'i cover)

when you love someone...

2010-10-31T14:49:00.006+02:00

...give them syphilis
mu enda lemmik oli unitõve tekitaja. põhimõtteliselt saab tellida kõiki mikroobe ja muid mikroelukaid antraksist toksoplasmani. väga armsad olid.

http://media.firebox.com/pic/p1052ex1.jpg

üritasin mikrobioloogiat õppida, aga välja tuli ikka nii nagu alati. suht hea kingiidee siiski.
"ma ei mäletanudki, et sa nii hull oled." ükspäev nägin linnas mõõga ja viiuliga naist. mis sa ütled, tartu elu...
haha

näod und

2010-09-23T15:55:00.004+03:00

Liisa, ma lugesin Su blogi nüüd natuke minuteid tagasi. just koju tulles oli mul sellel teemal suhteliselt elav vestlus. valikud. kui sa midagi valid, siis kõik ülejäänud jätad sa valimata, aga mingis paralleelmaailmas, juhul kui see eksisteerima peaks, jäävad need võimalused alles ja sa valid kõiki neid, korraga, iga võimalus kandub ühte paralleelsusesse ja nii edasi. kas paralleelmaailma lähevad ainult need valikud, mille vahel sa valid või absoluutselt kõik, mis oleks võinud olla-tulla? isegi need, millele sa ei mõtle? mõned valikud oleksid sellised, mis ei muudaks midagi, teised, pööravad kõik ümber... viimseni. mis siis, kui sa oleksid sünnitusmajas vahetusse läinud? kui läheks mööda mõnda teist tänavat? kui sa nüüd läheksid ja ostaksid selle telefoni, mida sa tahtsid? sõidaksid minema ja ei tuleks tagasi?
jah mis siis kui...
sa ei saa kunagi teada.
või mida
mulle jubedalt meeldib vestelda inimestega, kellel on oma arvamus või kui sa küsid neilt midagi stiilis: "oled sa kunagi mõelnud...", siis mõnikord nad isegi on! ei ole tegelikult oluline jõuda mingisuguse õige vastuse, diagnoosi, idee, patoloogia äratundmiseni. tähtis on protsess: see, kuidas sa teadmiseni jõuad. täna oli üks selline päev.
mõned inimesed on täiesti klišee! tegelt ka! kusjuures mitte selline klassikaline antonio-julio-mariegabriel-seebika stiilis, vaid sellised tagasihoidlikud, kuid idee poolest täpselt samad. eesti variant, vist. vaatad neid ja mõtled, et... no kurat, kuidas ta nüüd nii. aga ise nad kipuvad rõõmsad olema. jälle. eile oli üks selline päev.

mis sa siis teeks, kui sa hambaarstiks ei saaks?
"just, härra president!"

õhtuti istun kodus, vaatan raamatuid ning unenägusid, vahelduvalt teen plaane ja putru. unenäod on kummalised, mõnikord olen õnnelik, et üles ärkan, teinekord on lihtsalt imelik... mingit normaalset polegi väga näinud. ei tea, kas neid üldse tavalisi tehakse.
küsimusi on palju. mul on mu versioonid, aga teiste omad on ka mõnikord võrdselt head.

taasavastamise rõõm

tärn

2010-09-12T22:23:00.001+03:00

kui praegust elu naljaga ei võtaks, oleks ikka kole küll.

"Muumimamma, mul on kõht tühi!"
ehk kartulivõtt ja neeru(vaagna)põletik

loengud pannkoogi olulisusest eesti spordiajaloos.

2010-09-01T12:02:00.006+03:00

algas kool, taas, ja kui kõik läheb plaanitult, siis algab ta veel kolm korda. eks näis. väikesed rebaslased lähevad erinevatesse teaduskondadesse, mis teha. kõik nagu ikka, kõik nagu peab.
muidu söödan maal lambaid ja muid loomi, jätkuvalt ning koolindust trotsides, sest kooliga tegeleda tuleb niikuinii terve ülejäänud pime aeg.
näen imelikke unenägusid, ei oska poest midagi osta, koon sokki, elan üksi, enamasti.
peale selle, peale selle! sain esmakordselt ühe vägeva paari ratsasaabaste omanikuks, olen nendega lausa sõitnud vähem kui viis korda, kuid toas neid ema mul sellegipoolest hoida ei luba. mhh :/
ning jah, tõepoolest räägiti täna biokeemias pannkoogi vajalikkusest.

inimesed tulevad ja otsivad kontakti, mis on päris äge. teisi näen kinos või ketsipoes. mõned tulevad külla, ütle veel, et sõpru ei ole. on ikka.

ma ei saa aru, kuidas saavad ühed aknad nii ruttu mustaks minna.

paar pilti Saaristomere süstamatkast.

pesula

2010-08-12T18:35:00.004+03:00

aru ma ei või, kuidas saab üks auto nii s*tane olla. pesime taaviga chryslerit ja no tõepoolest, meil oli survekas ja šampoon ja muud mugavused ning ikka oli auto triibuline. arvan, et olen seda autot mingi kolm korda pesnud paari kuu jooksul ja ikkagi on selline... igatahes mitte musta värvi nagu passis kirjas on. samas kui me oleks rohkem pesnud, oleks võib-olla juba värvi ka maha saanud.
muidu oli vahva, sõime sügavkülmast küpsiseid, jõime kohvi, ajasime juttu, kuulasime head muusikat ja tegime ühe valsi, sest mõistlikku polkalugu me ei leidnud.
T:"sul eesti-leedu sõnaraamatut ei ole?"
K:"ei, milleks sul vaja on?"
T:"tahtsin ühte tüdrukut teatrisse kutsuda, aga ta on leedulanna."
K:"(pikk paus) .... tegelt?"
T:"tegelt-tegelt!!"

homsest augustibluusile.

echoes, silence, patience and grace

2010-08-11T23:17:00.003+03:00

vahepeal on olnud - ükskõik, millega ma ka oma lauset ei lõpetaks, ei oleks see tegelikult päris see, mida ma mõtlen. tore? hädine? kiire? igav? ei, siiski mitte.
täna hommikul sain kell kolm päeval voodist välja. enne seda oli süstamatk Ahvenamaal, mis kestis nädal aega. hea oli see, et kogesin omajagu uusi elamusi: püssiga mees (vaieldamatu matka moto edaspidi), magamine katkises telgis, magamine vihmaga/äiksega/tuulega katkises telgis, magamine ilma telgita asfaldil/praamil/autos/kivil. muidugi telk, mis oli katki, üllatas meid eelviimasel ööl ja läks veel rohkem katki. et kupli asemel oli meil üsna püramiid. muidu oli vahva, sõitsime nats üle 120 km, sellest 25 km viimasel päeval, kui tegelikult üldse ei pidanud sõitma.
tõeline eksklusiiv oli külapood, kust sai kõike traadist kummikommideni - me olime juba kahele saarele sõitnud, et poodi saada, kuid tuli välja, et neil siiski ei olnud. ühe poe omanik oli nt juhtumisi Lapimaal, aga ta olla juba tagasiteele asunud... lausa. meile tähendas see lihtsalt, et 10 km poe (st šokolaadi) suunas aerutamist muutus hopsti 10 km-ks suure kivi suunas aerutamiseks. aga vägev oli sellegipoolest.
suutsin süstas püsti seista. samas.. see oli wisper ka. õppisime päästmist ja eskimopööret ja muid vajalikke oskusi.

seevastu tagasitulek oli nagu sahmakas külma vett. natuke valus, kibe ja ebamugav. aga hobusel saab kaela ümbert kinni võtta õhtuti.
mõne nädala pärast on kool. jeebus küll. oleks veel asju teha nt mütsi kududa vms.
natuke on ikka hirmutav - kui palju on inimeseni ja tema usalduseni tegelikult maad. teistpidi on huvitav ja põlvenõrgestav jätkuvalt, see on ju hea. natuke kahtlemapanev, harjunud... nagu ikka? ma ei tea, ärksaks ja rahutuks teeb.
ja rahulikuks, sest kõik läheb hästi, ma tean.

meeleolulaul ka

i

2010-07-20T18:16:00.003+03:00

igatsen midagi. natuke seda, et ei peaks üksi olema, natuke seda, et saaks üksi olla... natuke kaugust ja lähedust, sooja ja külma, kiirustamist ja kulgemist. mõistmist, mõistmatust.
et ei tea isegi? võib ka tõsi olla.
siirust, tõtt.

see, mida õhtul ootan pole hommikul enam see, millega tegeleda tahaksin. tulen koju - siin ei ole kedagi, vaikus, lapsed akna taga, üsna sama, mis tartus, peale selle, et pole lapsi ja maastikku juhul kui pilk satub välismaailma. vahest oleks hea mõte minna maale. vahest mitte... ma ei tea.
õhtuti, siis kui päike on ära loojunud, käiakse ujumas. meil on paariks tunniks lõbus, ma ei ole kindel, kas sellepärast, et varemalt on olnud või kuidagi muudmoodi oleks veider. üleüldiselt üksteise seltskonda väga ei hinda, aga noh, kauaks sedagi on? milleks siis üldse vaevuda tõsiselt asjadest rääkima, kui saab tekitada mingisuguseid võltskujutelmu, mis ise nagunii ära hajuvad, lõpuks? nii nagu mõtted, elamused, millest palju ei mõelda, ikka kipuvad tegema. asi seisab, või kui ei seisa, siis käiab oma vana surnud ringi ikka edasi ja edasi. mõned asjad siin ilmas ei muutu. mis ei ole ilmtingimata halb... aga. lihtsalt kui sa arvad, et üllatud, siis eksid.
muidugi võta see, kes on lõbus. empaatiavõime on nõrkadele.

pärast kõike seda jõudsin kohale, päris pikalt vaatasin, mõistsin ning olin ülejäänud öötunnid küllaltki kidakeelne. "kas sul on kikud juba pestud?" mul on vedanud ja kuidas veel.

hobo

2010-07-11T12:15:00.003+03:00

no ega siis pole ju midagi teha, kui ei... otsusta ära. nii, et teised ka aru saavad.
"oi, kas tõesti, nii armas!"
tegelikult ei.
pada ja katel

peale selle oli vahva, kui ma taaskord tuled talli ette peale unutasin ja üllad noormehed mind käivitada aitasid. "kurat, ma vihkan neid luksusautosid!", ütles üks, kui ta üritas end minu istmeseadega autosse sisse pressida (istmed liiguvad elektrooniliselt, ehk siis mõnikord üldse mitte). haha, luksusauto, pigem traktor. iiigatahes.
sain galoppi sõita päris mitme aja eest ja muidu oli ka selline hobusekraapimise-lõbu taaskord. olen väga rahul.

tegu-tigu

2010-07-10T15:21:00.002+03:00

eile: saabusin valvest enne kaheksat hommikul ja kukkusin rebima maha tapeeti toa nr 1 seinalt. teatud juhtudel oli see lausa nauditav, mõnest kohast seevastu tuli tapeet maha koos teatava hulga seinaga. kuulasin valjult head muusikat, laulsin kõva häälega kaasa snow patroli laule ja rebisin... umbes kella kuueni õhtul. ma eeldan, et maa-ameti tööd see ei seganud. vahepeal käisin tõin uue tapeedi poest ja liimi ja jäätist ja muid vajalikke asju. õhtul seelikutrenn ja uni. kummaline, et umbes 40 tunni kohta ainult 3,5 tundi magades näeb absoluutselt kõige kummalisemaid unenägusid, iga jumala kord. uinumine on ka raskendatud, mõtteid on palju ja kõikvõimsaid.
täna: Meeri päev. magasin rahulikult umbes 11-ni päeval (sest no tegelikult see ju on päev juba), selline tunne, nagu oleks eile joonud, palju. kusjuures ma ei ole päris kindel, kuidas see tundub. keeran vaikse muusika veelgi vaiksemaks, et see päris ajudesse ei lõikaks, kohe. ei tule täpselt meelde, mida tegema pidin, kui kuskile suundun. aeg läheb hullult kiiresti, loen üleeilset Maalehte, ma ei tea, miks. triikisin riided ja teoreetiliselt peaks varsti talli minema. ma arvan, et see on tegusa päeva tagasilöök-päev.
"tere hobune, ma Kertu olen." eks sa ürita seda sinist parukat kandes hobusele selgeks teha.
lähen üritan

same

2010-07-07T11:09:00.002+03:00

kuskil on kindlasti talv.

Maybe somewhere else will not be half as cold as me
The curtains drawn, the winter sun makes patterns on your face
It looks like some kaleidoscopic breathing exercise

It's the same

Hold me in your freezing arms before we have to go

(Lumepatrull - sama)

mm..

2010-07-01T22:45:00.003+03:00

suvi
aeg, kui täpselt ei tea, mida tegema peaks, sest kõik sai otsa. see on muidugi hea... enne puhkuse algust tundus, nagu oleks mustmiljon asja vaja teha ja need kõik on äärmiselt pakilised. igatahes, ma eksisin. tartus asjad seisavad, pole isegi kardinaid veel, kuid täna alustasin lausa toolide lihvimist, mille ma ka täna lõpetasin, kuna see on äärmiselt nüri töö. isegi külmkapi võtsin seinast välja. näis...
maal - söödan koera, kassi, hunnikut lambaid. vean vett, lihvin tooli, ujun, suigun päikse käes senikaua kuni liiga kuum hakkab.
ohjummel
ükshommik ei läinud auto tööle, ehk oli asi seotud faktiga, et ma paariks tunniks tuled ilmselt peale unustasin.
täna ma vähemalt kaheks hetkeks tõesti arvasin, et ta läheb nüüd koju ära. hea, et ei läinud.

mõni asi teeb jätkuvalt haiget. ükskõik, kui palju ma ei pingutaks... mingi hetk tundus nagu kõik oleks samamoodi nagu eelmisel aastal, seejärel tundus asi mõttetuna. milleks? milleks? milleks?
õde tantsib, vanemad lähevad Leetu ja mina... noh, igatahes.
mõistlik oleks magada vahelduseks

ei õpi

2010-06-17T12:53:00.002+03:00

täna umbes natuke aega tagasi jõudis kohale... et nüüd paar kuud on hooletu. kuigi bioloogia-mees suutis mind juba peaaegu vaimsest tasakaalust välja viia, kartsin kõige rohkem seda, et ei saa vaheajale, et peab jälle õppima, ikka õppima, veel õppima, sest sellest, mida ma juba tean, ei piisa.
kujuta ette, et sa õpid kuu aega järjest - hommikul tõused, teed kohvi, migreerud arvuti ja konspektide taha, vahepeal sööd (võib-olla), lähed magama. hommikul ärkad... siis teed edukalt ära kaks eksamit ja kolmandal küsib õppejõud: "millal sa ometi õppima kavatsed hakata?" mm.. noo... ega jah, ega vist...
aga nüüd on kõik. tort peaaegu söödud, kass (kes eile tegi nii galantse hüppe vabaduse poole, et ise ka ei usu) istub jala peal ja mul pole ühtegi õppevahendit kotis.
ootan tagasi oma kauget kaasmaalast kuskilt musta mere äärsest vampiirivabariigist, siis saab lõpuks veidi muljetada, nii, et ma ei tunne süümepiinu sellepärast, et ma parajasti ei õpi.
see suur et
ükspäev

hambaarstitoolis näeme, raisk!

?

2010-06-02T21:54:00.002+03:00

"mida see larp endast üldse kujutab?"
"see on siis, kui inimesed pilluvad üksteist kividega ja karjuvad."

üks maas, kaks veel
täna tõstsin oma toa ümber, sai parem. ja nüüd on nii, et kui ma lähen tuppa nr 2, siis sammud hakkavad automaatselt kajama ja lusika kohvitassi panemine on vist naaberkülla ka kuulda. täna pesin aknaid, vist läksid mustemaks, hmm. liigne agarus on ilmselgelt ogarus.

get ready to soil your plants...

2010-05-26T16:07:00.004+03:00

vahelduseks, kui bioloogia ei tundu eriti põneva vahepalana histoloogiale, tegelesin sellise asjaga. kahjuks said kõik tasuta levelid läbi... hea naer siit.
elukaaslasel on plaanis minema minna, siis jääb mulle tühi tuba ja remont, kusjuures seda teeksin parema meelega kui praegust poovr-tuubingut.
täna on ametlik pearingluspäev.

kass

2010-05-25T12:36:00.002+03:00

tegi mul süles parajasti pingviini ja seejuures pani mulle peaga vastu nina nii, et vist raksus. muidu ma üldiselt meeldin talle, kuna minu käest saab süüa ja pai ja mängida. ükskord kui ma talle rohkem süüa anda ei tahtnud ja kavatsesin külmkapi juurest ära minna talle midagi andmata, pani Miisukene mulle oma suure käpaga. täna näiteks kuulsin ma köögist mingeid hirmsaid tiigerlooma häälitsusi, stiilis: "grääu, grrölfägkih, ääääu!". läksin siis uurima, kass vaatab mulle lahtise akna alt otsa ja ütleb oma kõige peenema "mjau". läksin sama targalt tagasi R. tuppa, ilmselgelt see kass digimuutub. mm.. ja siis see, et istusin tooli peal, tuli pooljoostes kaslane, hõõrus ühe korra hästi kiiresti vastu mu säärt ja jooksis nrr-tehes vudinal minema. saa sa's nüüd aru.
hirmus loom
kes sööb rohkem liha, kui mina
vat siis

eksperiment

2010-05-05T17:38:00.004+03:00

täna tegin kahepoolset inimkatset, mille tulemus muutus iga minutiga halvemaks. ajasin tänaval juttu rõõmsa inimesega, ärkasin, uinusin, õppisin, õppisin, õppisin. mida muud mul ikka teha. ükspäev lähen veel koju. ilm on vastavuses meeleoluga. mõnikord vaatavad inimesed silma, teinekord mitte.
kuhu nad kõik kiirustavad? näed nüüd.
põhiküsimus on siiski selles, kuidas Teie oma banaani eelistate.

feel

2010-04-30T17:12:00.004+03:00

ma olen juba kaks korda alustanud kirjutamist ja mõlemal korral selle ära kustutanud.
ilmselgelt ei taha, et keegi üritaks seda kuidagi tõlgendada. ma ise ei oska end kuidagi tõlgendada. see selleks. täna lahendasin medkeemia arvestust, milleks õppimine oli nii mõttetu, et ise ka ei usu. töö kätte saades mõtlesin, et kas lähen kohe koju või määrin paberi ikka ära. mõtlesin kohapeal sci-fi korras välja, kuidas käivad mingid kolloidsüsteemide protsessid. ise jäin küll uskuma, loodan, et õppejõud hindab mu kujutlusvõimet "arvestatud"-vääriliseks.
aktiivselt kuulan robbie williamsit - best of'i

paradoksid taaskord
ja samas ka mitte
mõned asjad siin maamunal lähevad ainult paremaks, tegelikult ka. nii lihtsalt, loomulikult ja nii heaks, et poleks arvanudki. istuda vihmasel päeval rätsepaistes voodi peal ja süüa kohupiimakooki. näha biomedicumi ees hõbedast kandilist autot ja sosistada poolhingetult: "põgeneme ära!" rääkida ioonilisest sidemest, elektronpilvest, süstadest ja ratsutamisest. alateadlikult vaadata lavalt täpselt ühte kaamerasse. nutta, naerda...

ja hilineda

'cause that's just how we are!

happy

orkut

2010-04-18T00:17:00.002+03:00

lihtsalt liiga irooniline, mul oli laupäeval ca 7h tantsuproov ja orkuti quote of the day on: Tants on hinge peidetud keel
kuidas ta seda teeb? ma ei tea...
homme (täna) jälle, vahepeal on öö, kus saab magada ja kus keegi mind kuskile ei tõsta.
hea :)

2010-04-14T19:02:00.003+03:00

joogid...

2010-04-01T16:57:00.003+03:00

seekordne kevad on jällegi teistmoodi - teha on palju, aga kõik on enda teha. olen õnnelik miskipärast. ja tegelikult on see mu päris esimene kevad paikselt tartus.
ükspäev enne kella kuut õhtul, istusin oma mitmendas kodus biomeedikumis. Ummi tuli mu suunas, ma mõtlesin, et mmmh? mida's nüüd. tuli ja küsis, kuidas on ja kes on, ja kas R. käib ka arstiteaduskonnas? rääkisime oma 10 minutit ja isegi siis kasutas ta oma mõtte selgekstegemiseks seda teatud punktijaotust "esiteks!"; "teine aspekt on see...". olin vaimustuses ülejäänud loengu ja vihtusin poolteist tundi kiledelt maha kirjutada, sest powerpoint on nõrkadele.
ka muid hämmastavaid asju juhtub.
juba mitmendat ööd paistab mulle tuppa täiskuu, päris lummav on tõsta silmad konspektilt ja vaadata - linn võib vahest ikka ilus olla...

puhkus: magan päeval avatud akna all ja mõnikord isegi paremates kohtades, kus tekk on nii raske, et seda liigutada ei ole eriti võimalik. lasin päevajagu loenguid üle. midagi ei juhtunud.

"oleks ma sinna teaduskonda läinud, ei istuks ma praegu siin magamata peaga, väsinuna, spordikotiga ja põdedes, kuidas parasitoloogia töö läks."
"vat kui hea, et sa ei läinud siis..."
"tõsi"
Ja kuna H. tõepoolest sai parasitoloogia töö C, siis olen ma varsti pudeli veini õnnelik omanik.

... ja tervis

märts

2010-03-11T22:03:00.003+02:00

märts.
näen väikseid asju ja tunnen end rõõmsana, isegi ei oska öelda, miks. ühel kaunil reedel oli mul reede tunne ja loobusin ühest loengust, et minna läbi päikesepaiste ja karge õhu ükskõik kuhu. maailm tundub nii suur, kui tuvideparv lendab tartu veski taustal kaheks ja siis veel... tiivad altpoolt heledad.

ükspäev ärkasin hommikul oma voodis.

vaatasin aknast välja ja nägin esiteks päikest ja teiseks seda, kuidas üks tädi jalutas kosmonaudist torbik-koera. naeratasin, äratuseni oli veel neli minutit. kell 7:16 hommikul.
istusin nüri tujuga õhtuses loengus, kui tuli inimene, kes lõhnas rohelise tee järgi. joogid ja tervis. räägiti kakaost, tuju läks heaks ja üldse...
muusika on ülioluline - kuulan viimasel ajal palju. kartsin, et märts ei liigu, aga eksisin. nõuded on kõrged ja meeleolu ülev, kui kõnnin erinevaid vahemaid tartus. see kõik on nii uus minu jaoks, ja emotsionaalne. näis, mis kevadest saab.
ja varsti on ball, kuhu ma seekord võib-olla ei lähe tossude ja dressidega. but it's still a maybe.
isa auto hakkab kanadalaseks!! mul on nii tõsise juhinäoga luba, et isegi kontroll ei suuda kahelda. "0" tähendab 10 kasti õi 10 pudelit? allikad erinevad.
friends with benefits
pole kaua nii palju naernud mingite kustumatute pam-, osmoosi-, kätedes-naljade üle.
ükskord oleks jälle peas tantsides mingi liiklusohtliku olukorra põhjustanud. kõrvaklapid on jalakäijale ohtlikud tähelepanuhajutajad.

pikka telomeeri!

hot love

2010-02-22T18:45:00.002+02:00

Ja see, kui sa ütled, et ma näen ilus välja, paneb mind ennast umbes 10x kaunimana tundma. ööd on pikad ja magamata, kui nad vajutavad minusse oma sügavaid jälgi. pealegi on neid olnud juba kaugeltki rohkem kui 15. teod valutavad oma jälgi tegemistesse, need jätkavad veel omakorda.
istun pühapäeva õhtul haigena voodis, selg vastu sulepatja ja seina. haige ootamisest vanemuises hinnangut lääne tarkadelt, haige närveerimisest ja ärevusest, haige jumalagajätmisest igal pühapäeval, haige haigetest, haige valutavatest lihastest ja kurgumandlitest. kuhu see jooksmine viib? tagasi sinna, kust ma alustasin? võib-olla, võib-olla lihtsalt suurema ringiga...

joon voodis kuuma armastust, ise armastan ka. palavalt.
lihtsalt nii.

uksed

2010-02-15T20:19:00.004+02:00

I'm a spy in the house of love
I know the dream, that you're dreamin' of
I know the word that you long to hear
I know your deepest, secret fear
I know everything
Everything you do
Everywhere you go
Everyone you know

seda tahtsingi öelda

muideks on homme vastlakuklipäev
ja vastlavurripäev
ja vastlahernesupipäev
ja anatoomia praks
ja nuclei basales

ootan koju, tule!

vihmaussi laul

2010-02-02T16:01:00.005+02:00

ma ei ole kindel, kui palju saab mu lähitulevikus olema esmaspäevi, kus kell 10 hommikul istun ma oma voodis ja vaatan, kuidas lund sajab. loen ilukirjandust ja puha ja... pesin bravuurselt aknaid teisel korrusel ning ei kartnudki väga allakukkumist, kuna lausa apokalüptiline lumi minu akna all on saavutanud hange sügavuseks vähemalt meetri. saapalukk läks ka pooleks.
ja kusjuures on valgemaks läinud küll! hah, küünlapäev.
natuke teistmoodi on kooberdada pärast tööd/ööd tagasi koju ning näha, et keegi ei pane mu varajast saabumist imeks. keegi ei tee kaneelirulle ka. mh. ja mulle tundub, et mul on mingi psühh naaber, on öösiti valjuhäälne ja veidi häiritud olemisega. vat siis sulle kü-d.
isegi selles pikas puhkeperioodis on tekkinud oma teatav rütm ja rutiin. kui tuleb kool, on vähem aega mõelda ja rohkem kohustust akadeemiliselt mõelda. vahepeal peab tõesti mõtlema, mida ma selle nädala ajaga tehtud sain lõppude lõpuks. õige vastus oleks ilmselt, et suurt midagi.. vähemasti mitte midagi sellist, mida mõõdupuuga kõrvutada saaks. tartu muutub kodusemaks, valgemaks ka (mul ju aknad pestud nüüd!).
tantsualaselt puutun kokku brasiillastega, kes on... hoopis teistsugused! näevad kuidagi väsimatud ja rõõmsad välja, naudivad iga neile antud võimalust. ühte neist nägin neljapäeval mitte küll esimest, kuid ilmselt viimast korda. kuigi! mine sa hullu tea. samas - päris huvitav oli anda lasteaialaste treeningut eesti keeles ja inglise keeles seletada teistele treeneritele, mida ma parajasti teen. cartwheel, handstand, windmill, jump!, run!, catch!. äge.
ise õpin jätkuvalt seda, kuidas süstaga ümber minna. ja ka seda, kuidas inimestel mitte õlaliigest paigast lüüa, samal ajal ise üks-kaks-kolm-hops-juhhuu-d tehes. pea alaspidi, jalad ülespidi, maaga paralleelselt või kuidagi muud moodi rippudes üritan ka elegantne välja näha.

Move away from your western guns
Travel towards eastern suns
Far above all earthly goals
A pledge for creation's soul...

pühapäeval

2010-01-18T19:32:00.002+02:00

sain maha nii vägeva eskimopöördega, et käisin püsti tulles inertsist teiselt poolt paati uuesti vette. aga vägev oli ikka.
alates homsest pole natuke aega otseseid kohustusi, muidugi peale nende, mis niikuinii on. lähen vanaema juurde pagendusse. võib-olla teen pilte, vaatan filme, mida iganes... tuleks nüüd kõik need poolikud asjad meelde, mis mul tegemata on. sest tõepoolest - mida iganes on päris palju variante.
isegi kerge põnevusega ootan seda rutiini, mis uuel semestril olema saab - iga tund planeeritud, sest muidu ei jõua, vaimse ja füüsilise piiri ähmastumine ja üldse. mõnikord on hea teha plaan ja siis see tõepoolest korda ka saata, end proovile panna.
aga praegu lasen asjadel minna, sest nii on õige - ei mõtle palju, teen emotsionaalselt tulusaid otsuseid ja katsun muidu harmooniline olla.
väljas on külm päristalv.

"kena... kiisu sul." (näitab merihobuse-kujulisele magnetile)

insomnia and the hole in the universe

2010-01-10T21:19:00.002+02:00

iga kord, kui ma ta juurde lähen, mängib mingi tundmatu, aga jube hea lugu, mille olemasolust mul varemalt pole aimugi olnud. tule, tantsime.

9 päeva biofüüsikani

mulle nii meeldib, kuidas ta on mu üle uhke. isegi kui ma hakkama ei saa, pingutan, sest füüsilise koormuse vastu pole mul midagi. tahan õppida, tahan osata midagi, mille peale igaüks võib-olla ei tulekski. kuigi inimesed basseinis kõrvalradadel ujudes vaatavad, et miks need hullud lihtsalt sõita ei või ja peavad pidevalt paati ümber ajama ja siis hirmsasti mulistama. kes halligi aru ei saanud, aga tahaks saada, see vaadaku. tegelikult on hullult põnev ja täielik hasart tekib lõpuks, eks kerge sportlik trots ka - pean saama. või siis saab õhk otsa, mis võib ka mõnel korral päris suureks motivaatoriks olla.
hakkan eskimoks.

the thing is...

2009-12-29T22:54:00.003+02:00

täna ma tegin vajalikke asju. absoluutselt mitte meeldivaid, aga vajalikke.
võõrastele oma ja omadele võõras.
ei, ma ei õpi jätkuvalt mitte midagi, pealegi ei saa ma raamatukokku sisse, mis on ju kurb. tõenäoliselt, aga ma elan kohas, mille taga on maja nimega Labürint. lugesin aegu tagasi raamatust tartut - supilinna ja muud. kohati oli kõhe, kohati oli hea. samamoodi on mul kohaga tartus, sest kõik sõltub sellest, kuidas ma end tunnen. praegusel talvel on kustumatud emotsioonid... või jällegi mingi tunne, mis on ülitugev ja pikaajaline, mis jääb meelde. nagu äng. või nagu mõne muusikapalaga kaasnev tunne. nagu kevad, ainult vastupidine ja mitte sügis. see pimedus võiks juba lõppeda, sest isegi kui tuled ja küünlad põlevad, imbub mingit tuntavat valguse puudumist. katsun sellele mitte mõelda.
ma vist ei ole nii pädev kirjeldaja kui Balzac, aga saan hakkama.
ei oska hästi üksi olla mingist hetkest enam.
tuleks rutiin, siis jälle õpiks nii anatoomiat kui üksiolemist.
ja ma ei tea, miks mulle ei meeldi pidudel käia. võib-olla fakt, et pole kaua aega heal peol käinud. võib-olla fakt, et ma ei joo, võib-olla pole eelnevatel asjadel üldse... ühesõnaga: kõik seosed suvalised...
tuleb tagasi.
saatsin kirja,
loodan, et see ei tule tagasi. ka kirjade alal pole eriti vilunud, aga vähemasti aus.
tervitan ja soovin häid pühi.
suurepäraseid asju juhtub igapäevaselt. päriselt. minuga ka.
hästi on.
k

jõuluvana, too mul...

2009-12-20T18:39:00.003+02:00

klassivend laulis eile seda orelipoiste lugu, kohe terve loo ja õigete sõnadega. muidugi peale oma geniaalset avastust, et kõik eesti poplood on võimalik ligi viie duuriga ära mängida. muidu oli vahva! kujutav geomeetria, mingi sotsioloogia, galil ar ja mandibula...
füüsilised akud totaalselt tühjad, muud igatpidi paremas seisus.
sest mulle meeldib umbes nädalaks ajaks täiesti ära kaduda, isegi mitte kuskile kaugele minna, vaid lihtsalt olla nii, et ei tea enam täpselt, mis päev on ja kuhu ma parajasti teel olen või miks. nädal aega jooksmist ning ülimat tegevust (käime korraks sealt läbi, võtame need asjad, siis veel sealt ja pärast seda vaatame edasi) ja teistpidi aja maha võtmist ("kell on kolm?? päeval?").
that's how to disappear completely.
kvaliteetaeg
ma käisin selle aja jooksul rohkem väljas kui viimase kahe ja poole kuu jooksul.
pealegi sai mu vapper kamraad kõrvaltoast juubilariks ning seetõttu ka väga teemakohase sinise särgi omanikuks.
hommikuti ma enam ei maga, joon kohvi, kogun end ning tuiskan koos lume ja saabastega kuskile tegema midagi, mis on tegemata. aga!! esmaspäevast lähen kodukülla, kus on plaanis ligi nädalaks varbad seinale visata ning teha asju, mille tegemisest ma olen juba tükk aega anatoomia kõrvalt unistanud. muidugi loodan, et tuleb jõuluvana ning toob mulle seda, mida ma soovinud olen. üksainuke väga spetsiifiline, absoluutselt mitte rahas mõõdetav.

"ära vaata mind nii"
"nii kuidas?"
"nii nagu ma läheks homme ära"

shameless, speechless, better than before

ükkkks

2009-12-10T16:18:00.001+02:00

ainult ükks päev veel! (hulluemeelne innukus)

"Kas sa leukotsütaarset valemit tead?"
"Tean"
"No siis ma seda sinu käest ei küsi."
ahahoo, nii hea oli.

lifeboats

2009-12-04T21:29:00.004+02:00

iga nädal osutub oodatust teistuguseks. jube huvitav on teha plaane, mis põhimõtteliselt ju on, kuid reaalsuses kukuvad hoopis teistmoodi välja. mõnes mõttes võib tõepoolest öelda, et teen asju, mida ma varem teinud pole. kuigi võib-olla pole need just seigad, mida ma oleks tahtnud läbi elada... aga kunagi ei või teada, milleks mõni asi hea on.
nädal aega tuleb veel vastu pidada, siis läheb heaks. kuigi isegi viimasele koolinädalale on suudetud mingeid õudusi väänata.
"on ka tähtsamaid asju kui anatoomia arvestus, muidu..." ei, mida, mismõttes?! siiamaani olen aru saanud, et õppimisele kulutatud aeg ei võrdu mitte alati sellise tulemusega, mida ma arvan, et ma vääriks. või ju siis ei vääri, sest on inimesi, kes tõepoolest A-sid saavad. nii palju siis koolist.
nädal oli pikk, kuid läks kiiresti, palju emotsioone oli. päris kurbust, üllatavalt palju ebastabiilset olekut ja pisaraid, mis lõppude lõpuks siiski vabastasid ja õpetasid rohkem, kui kurvastasid. nutadki sellepärast, et kõik on tegelikult nii hästi. vahepeal on tarvis, et keegi sulle paar täiesti selget olukorda lihtsalt välja ütleks.
"sa oled liiga palju üksi."
"sa muretsed liiga palju."
"see oli ainult raha."
olen kodus, köögist tuleb hõõgveini lõhna, kauss on täis piparkooke... homme lähen vanaema juurde.
täna õhtul ma enam ei õpi...
pere toetus on hindamatu,
tegelikult ka.

2009-11-25T00:32:00.002+02:00

neil hommikutel

2009-11-22T14:25:00.003+02:00

sõsar ja siga. head asjad jätkuvalt juhtuvad, Tartu lõhnab lehtede kõdunemise järgi, pilved ja mõtted käivad oma imelisi ja veidraid radasid mööda. uskumatu, aga raudteel näeb kahele poole päris kaugele. kohv lõhnab öösiti suurepäraselt...

rumal

2009-11-06T22:07:00.002+02:00

ma olen. olen ma. nüüd tuli öörahu ka veel pealekauba.
mitte, et see oleks põhjus või tagajärg, see... oh jumal.
tule ära koju.
praeguses nädalas oli palju küsimusi ja igatsust selle järgi, et ei ole meditsiin, vaid ilukirjandus, et ei oleks faktid, vaid hoopis vestlused, mis lõpuks ei viigi ühese tulemuseni, vaid avavad hulga erinevaid mõtteviise. siis justkui näeks missugune inimene seestpoolt on või vähemalt aimaks. põhjendused viivad mõistmiseni. üksteisest pimesi mööda me käime. ma ei tea.. hakkan sirpi lugema. mõned inimesed on ninatargad, katsun mitte välja teha.
ma valutan
Anya Marina - Satellite Heart

õ

2009-10-25T18:29:00.000+02:00

ärge rääkige nii palju.
kui keegi teada tahab, küll ta küsib ise.
tõepoolest.

equinox

2009-10-22T22:14:00.002+03:00

see, kui kõik läheb ja peabki minema.
sain oma elu esimese A! (enne mida oli mul ka tähestikus talle järgnevaid tähti.) M oli juba varem, seda saab ka supipakist või matemaatilisest tehtest otsida, m on tagurpidi w, kana on geneetiliselt zw, kalkulaatoriga saab moodustada sõna "mamma".
tegin endale ühe lubaduse, täidan seda ja tunnen, kuidas tuleb... head. või pigem jääb hea endale. paar põhimõtet tegin ka, need jäävad, olgugi, et on totakad. pean hakkama oma aega teisiti kulutama, mitte mõistlikumalt, pigem vastupidi teatud mõttes, sest IQ on suhteline. muidugimõista.
laenasin õelt kollase pusa ja naeran ladina keeles kohatute väljendite üle. maailm on ikka nii hernes. ükspäev uurisime statistikat ja epidemioloogiat muidugi ka, selgus, et eesti hiilgab euroopa tasandil vaimsete haigustega, eredalt.
kui on halb, vaata loodust linnas. vaata lehti, vaata mädanevaid õunu, "kurjasid koeri", ükskõik. avastasin miskipärast, et aitab. ja oskan hästi mängida kuulmispuudega inimest: "kas sa oled näitekoolis käinud?" ei, ei ole.
selline tunne, et tuleb lihtsalt kuidagi pime aeg mööda saata. ka häid asju juhtub, enamasti ikkagi samade inimestega. täna seevastu on jälle mingi imelik - võiks teha seltskondlikke tegusid (isegi variante on mitu), kuid lõpuks siiski mitte. ei tea, ei taha kuidagi.
tahaks istuda ja mõelda asjade üle...
...järele.

"ma arvasin eelmises trennis, et sa oled meie emme!"
"aa... aa!"

laul: DCFC - Meet me on the equinox

urban bohemia

2009-10-12T20:29:00.003+03:00

sleeping sun

2009-10-09T10:52:00.003+03:00

Eile käisin Nõos. See oli üks nendest headest päevadest, kus kõik tundub nii oma ja väike. Ei pea millegi uuega harjuma, ei pea uute tutvuste ja tavade pärast muretsema, ei pea mälusoppidest inimeste nimesid välja kaevama. Tulin õhtul trennist ja väljas oli udu, selline eriti soe ja tihe maadligi. Korstendest tulev valge suits keris end majade kohale troppi, seniks kuniks alla vajus ja uduga üheks muutus. Tänavalambid paistsid lehtede vahelt kollaselt, tuttavalt. Isegi pimeduses ei tundu tänavavalgustuseta teed jubedad, sest siin kõikjal olen ma käinud kõikvõimalikel kellaaegadel, paljude suurepäraste inimestega, tundes end samal ajal ükskõik kuidas. Ja tähed - tähed paistsid, vaatamata sellele, et oli udu. See muutis kõik isegi paremaks, pehmemaks, soojemaks. Soojus.
Ja ma sain aru, et armastan seda kõike. Ikka ja jälle.
Mõtlesin nendele mälestustele, mis see koht koos inimestega mulle andnud on. Headele asjadele. Jõudsin järeldusele, et isegi kui inimene, kes koos minuga selles mälestuses oli, on praeguseks täielik tõbras, ei loe see midagi. Inimesed ei ole mõnikord üldse olulised. Ära armasta inimesi, vaid hoopis nende tegusid...
Nõos oli eile erakordselt hea olla.
See on sellest, et ma nii palju anatoomiat õpin.
Tartus on teistpidi hea, näiteks siis kui tuul puhub lehti. Ükspäev keerles üks leht õhus mu ees nii kaua kuni ma seda puudutada sain. Lihtsalt, et selline asi võimalik on. Eufooria eiteamillest.

Running and hiding
Take and dividing
You've got your secrets
I've only got a sleeping sun

Tartusse jõudes leidsin kotist pooliku tahvli šokolaadi... sõsaralt. Uskumatu.

niff-naff-nuff

2009-10-04T14:31:00.001+03:00

ära anda kolm põrsakest!
merisea omad

2009-10-03T17:28:00.003+03:00

see nädal on siiamaani väga pikk olnud. viietunnised nägudeta uned ning õhtud, mis lõpevad pooles hommikus. mul nii tavaliselt ei ole. tartus oleks päris hea niisama elada. minu võime kirjutada seostatud teksti ammendub, ilmselgelt.
viimasel ajal olen teinud asju, mida ma varem teinud ei ole. lausa hämmastav.
ükspäev naersin jänest näiteks, lasin ühe päeva jooksul kaks loengut üle, sõitsin autoga mööda Pepleri tänavat, külmetasin jõe ääres varbaid, tulin kell 2 öösel koju, tegin anatoomia arvestust, tulin kell 3 öösel koju, magasin täisvarustuses ja kahe tekiga, sain lilla pusa kasutusõiguse, käisin klubis peol. hakkan nüüdsest aktiivsemalt Tiigis elama. öösiti ka.
nõndaks.

18.09.09

2009-09-18T18:05:00.001+03:00

11.09.09

2009-09-12T23:10:00.005+03:00

Seoses sellega, et mul enamasti midagi mõistlikku öelda ei ole... või pigem faktiga, et ei oska sõnu taolisse vormi panna, et ma ise ka rahule jääks: ei tea, kas enam või pole kunagi osanud või... kirjavorm segab mind, häirib. Ehk siis nüüdsest võib pilte vaadata. Teoreetiliselt on iga päeva kohta pilt, kuid üles ei jõua nad ilmselgelt nii ruttu kui peaks. Mõnel päeval ei tee ma ühtegi. Kui mind peaks ükspäev muusa lüüraga kolkima tulema, siis enda teada ma seda ei jäta.
Seniks vaadake pilte.
PS: 9. septembri pilt on tehtud pool kaheksa hommikul kui Tiigi 6 taha parklasse tuleb lehepuhuriga mees (umbes kolme lehte laiali puhuma). Igal hommikul. Noh, tore.
PPS: Kruksul* on pojad!
(*Kruksud on merisead, sest nad teevad sellist häält, mul õel oli üks, Muffin on nimi, aga nüüd tal on neli, sest Muffinil olid titad kõhus.)

10.09.09

2009-09-11T17:59:00.001+03:00

09.09.09

2009-09-10T01:05:00.001+03:00

08.09.09

2009-09-10T00:49:00.002+03:00

03.09.09

2009-09-03T19:20:00.001+03:00

02.09.09

2009-09-02T22:39:00.001+03:00

1.09.09

2009-09-01T23:12:00.001+03:00

the greatest denier

2009-08-09T18:21:00.003+03:00

hädapätaka tunne on. selline, et millegagi ei saa enam hakkama. imelik on seejuures veel fakt, et ennemini olen ma nende asjadega toime tulnud. augustimelanhooliad ilmselt. ei kõik on samas äärmiselt põnev, sest lähiajal saan endale päris oma toa ja korterinaabri, kes saab minu isiklikult pahteldatud lae. võib-olla pahteldame koos, sest ega meil nagunii midagi mõistlikku teha ei ole.
minu arvates on suvi läbi. jah, on soe, jah, päike paistab, jah, parmud söövad sama usinasti, jah, on vaba aeg, jah, saab ujumas käia, aga... minu lõhnataju ütleb mulle, et on sügis. õhtuti jalgrattaga trennist tulles lõhnab vili teeservas rammusalt ja tervelt. hein lõhnab hilise heinateo järgi, lambad lõhnavad tallede järgi talled lõhnavad kõige ehtsamat villa lõhna. hobused lõhnavad heinamaa ja jõu järgi, mis peitub nende sooja naha ning loomalikult ausate silmade taga. õhtuti on tuul lõhnadest ja oranžilt loojuvast päikesest tiine.
nendel hetkedel üritan talletada kõike, mida ma näen, võtta viimast, lasta kogu emotsioonil sõrmevahedest läbi voolata, enne kui peod mälestuste ümber kinni surun. ohjaa, parim aeg alles algab, sest armastan sügist. iga lõpp on millegi algus. tartusseminek toob endaga kaasa mitu lahkumist, melanhooliat. arvan, et olen valmis, pea ees, tagasi töösse sulpsatama. usun, et see aasta saab teistest proovilepanevam olema. aga ma ei tea. veel.
mul on sind vaja.
mõmm

ma ei oska kirjeldada küpse vilja lõhna nii nagu ta tegelikult on, nagu ta täiuslikult on.

i have to go see a man about a horse

kas te olete tähele pannud, et

2009-08-03T11:04:00.002+03:00

öösiti käivad mõtted peaaegu alati mingeid teisi loogikaid pidi? enamasti hommikul öistele mõtetele tagasi vaadates muutuvad need lausa veidraks või tähtsusetuks või väänatuks. tähendab, ma ei suuda ära tabada, kust sellised hirmud, ideed ja geniaalsused tulevad. enamasti on nendeks siiski kahtlused valitseva süsteemi, tuleviku, oleviku ja muu suhtes. mul küll vähemalt. ei tea, kas see tuleb sellest, et päeval käib vint nii maha? või üle või kuhugi. oo süvapsühholoogia ja freud! aga kas öösel mõeldud mõtteid ei mõtlegi enam mina või kuidas on võimalik, et mu päevased ja öised mõtted üksteisest nii palju erinevad? või on asi selles, et loen J. Fowles'i "Maagi"?
käisin ära eksklusiivpuhkusel Pärnumaal, mille kolmepäevase seansi jooksul tuli päike välja täpselt 1x kümneks minutiks. ülejäänud ajal tegelesin aktiivselt külmetamisega. päevituskostüüm koosnes dressipükstest, paksust pusast, kilejopest - suht kalkar oli olla. ja ei saa me läbi Lätita!
peale selle olen ka veel friigimagnet, jei.

the Doves - Kingdom of Rust

sinivereline roolib hobust

2009-07-21T14:15:00.004+03:00

ning mõnel päeval ka kahest süsta lausa 35 km jutti. olukorras, kus ma ei jaksa, võtab üle mu üllas paarimees tagumises pingis, kes nagunii kogu aeg tublilt sõuab. puhkus on kujunenud nii aktiivseks, et seda ei saa ilmselt enam puhkuseks nimetada. ainuke hea asi on uni, seda on küll nii palju, kui vähegi kulub.
sais on uus orkut.
tänavuaastane tsirkus on läbi. igatahes oli vahva, kuigi kepphobune, mis tekkis ühe neidise rüüvoltide alt, oli päris üllatus. keerasin oma rullitangidega oma neli soengut ja esimest korda oli mul riietevahetamisel isiklik assistent, kes vedas selga ja nööris mu korsetti ning ka muid riideesemeid. vahepeal oli muidugi kankaan, mis võttis viimase võhma, hea, et viimane esinemine hobusega oli, jala ma enam poleks kuidagi jaksanud. juba seltsimaja juurest talli komberdada oli tõeline kunst. ühel hetkel hobuse otsas sain ma aru, et mul on jalas sukad, mis on sama hea, kui minna kiilasjääga õue ja panna jalga toasuss. samas, lõpp hea - kõik hea.
öösiti näen unes seda, kuidas ma ülikoolis loengus olen. peaaegu hirmuunenäod juba.
hea on magada, kui vihma sajab ja viimasel ajal pole vanajumal sellega väga kitsi olnud.
olen rahul, eks näis, mis saab.
õde soovitas mul normaalsemat muusikat kuulama hakata, ma soovitasin tal mitte minu riideid kanda.
las kallab

varesed

2009-07-15T00:37:00.005+03:00

õpivad lendama parajasti.
tabad end meeleheitlikult tagumas hiirega kasti "mäleta mind" (remember me). võib-olla aitab...

as i have nothing to say
i finish saying

sui

2009-07-09T02:01:00.005+03:00

tegelen melomaaniaga. vabaduse tunne hakkab vaikselt kohale jõudma, kui nüüd veel mõned asjad paika saaks. ema nimetab mind kodutuks juba... "kus sa läksid nii kauaks?" tantsupidu tekitas puusaliigesesündroomi nagu ikka, aga vähemasti käisime me sõsaraga ära loomaaias ja osaliselt ka kohvikus. kõige parem oli ikkagi bussidega tasuta sõita. üldiselt oli lavastuses paar kohta, kus meeleliigutusest klomp kurku tuli, kuid enamasti tappis väsimus ja ootamine kogu entusiasmi. natuke häiris see, et esietendusel (kui ka televiisor pildistas ja puha) keeras mingi rahvatantsija mulle oma õlle tagumiku alla kummuli.
naiselikkus saab suvel teatavasti hoogu juurde, aga kleit oli suur, raip. võtan järgmise ilmselt. ükspäev on jälle kaunid naised hobustel, eriti hurmav, sõidan Mutionuga.
isegi siis, kui sajab vihma, kakub kuskile ära, õhtul hilja linna või välja või maale, elvasse, tartusse, abrukale, kuhu iganes. võib-olla saab see suvi olema selline nagu ma olen alati tahtnud. vanaema juures teen pilte samadest asjadest nagu alati, mulle lihtsalt meeldib, ei oska midagi asjalikumat selle kohta öelda.
ja ei, ma siiski ei tea, mis ma nüüd tegema hakkan. tobe, et 24. juuliks, mis on lihtsalt mingi kuupäev, peab elu enam-vähem paika panema. mõtle ennast välja või midagi... uskumatu. ei, ma ei tea, ei tea, ei tea..
mul oli õigus - see pidi lihtsalt ära lõppema. nüüd on parem, oo, palju parem.

I was a quick wet boy, diving too deep for coins
All of your street light eyes wide on my plastic toys...

Have i found you?

viht

2009-06-22T00:27:00.002+03:00

maitea, lähen vist minema nüüd. tänasida toimetused jätan rahuga mingisse varna, kuhu tükk aega asja ei ole. kui keegi tark veel pole peo pilte näinud, siis knock yourself out. (kuigi vaevalt, et orksi asemel keegi siia satub) kui keegi veel ei tea, siis levitage lahkelt linki, ja kui galeriis sobrada, siis tegelt leiab mingeid vanu pilte ka, nostalgia, praeguseks. muidugi leiab sealt ka muid huvitavaid fotojäädvustusi... ühüü
M. on tagasi arengumaalt, hoidsin kätt tema blogi pulsil, kuid kirjutamiseni ei jõudnud kuidagi, ikka oli midagi muud teha. isegi mitte tähtsamat, häbi öelda. K.-le viisin lille, oli teine pikk ja sinine, kallistasime.
kuulge, väga tore oli teiega! ma ei tea, kas mul nii ägedat seltskonda veel enam juhtub olema, kuid eks näis. kui mul kodu valmis saab, siis ootan teid endale maale külla...
kujuneb selline kahekuuplaan: raamatulugemised, lapitekid, laulupeod, pildiretked ning külasimmanid. kunagi läheme Kummu ka, peame minema. eestimaa kaunimad paigad ootavad meid, mu arm (ja vitipalu matkarajad, kus saab pilti teha, et osaleda konkursil. võib-olla.).
"noh, mine siis". lähen, hommikul pakin koti.

äidaigu

shush! the mosquitoes might hear us

2009-06-15T01:35:00.002+03:00

sain uue pildimasina. see on samasugune nagu vana, ainult püüdlikum ja amatöörlikuma väljanägemisega, ja väiksem ja tumedam ja minu omam. üritasin end kuni 17-aastaste fotograafide kursusele sokutada, ehk läheb õnneks? või siis peaks isikutunnistust paar aastat nooremaks võltsima, uskumatu.
üldiselt ei teegi nagu midagi, loen Mihkel Mutti ja "Ivan Orava mälestusi", ootan põnevuse ja ka tüdimusega tulemusi, mis määravad elukäigu mõneks ajaks, võib-olla. see mittemidagitegemine ei häiri mind, mugavalt leiab asju, mida ma olen alati tahtnud teha. varsti saab alguse lapitekk.
kuna me Kummu toona ei jõudnud, tuleb vist nüüd minna.
nägin hobuseid, kellel oli oma maja. isegi mul ei ole oma maja.

"you're a funny little person"

transatlanticism

2009-06-04T12:15:00.003+03:00

taaskordne dilemma ehk "ega elus tulebki valikuid teha". kuidagi ebaaus, kuid ma saan aru, et midagi ei ole teha. asi ei ole isegi prioriteetides mitte enam.
mulle meeldib öösiti tartus kakaod/jäätist joomas käia ning sõita selles intrigeerivas kuldses autos, mille suunatuli on manuaalne. ka meeldivad mulle vihmased ilmad, mis on justkui mõeldud keemia õppimiseks.
otsustasin muusikat kuulama hakata. niimoodi mõttega kohe...
väga hämmastav, kuidas üks asi viib teiseni. tol kaunil päeval viis asi selleni, et ma toimetasin end ise aardla bussipeatusest poole tunniga pauluse kiriku juurde, sääremarjad surisesid veidi. "räägime keemiast!"- "ja siis salpeeter, sa ikka tead, mis salpeeter on?" siis läks mu seelik kortsu ning hommikul sadas vihma ja mul ei olnud triikrauda, kodu ka ei olnud, kust triikrauda võtta, ja tegelikult polnud isegi aega mitte... sõitsime tartusse. oli keemia, kus mul puudusid igasugused töövahendid, mistõttu ma tegin peast muist asju. taaskordne vihm, vihmavarju ei olnud, eile ei läinud teda vaja ju... jalutasin täielikus rahus, helistas saima, jooksin kooli tagasi. "no nüüd sa saad vist jälle vihma kätte minna". läksin, osalt rõõmsamana.
osalt kurvemana.
täielikult märjana.
nõos hakkasid kingad hõõruma tagatipuks, võtsin ära, tulin läbi paduvihma paljajalu mööda asfalti.
sellepärast, et..

The Atlantic was born today and I'll tell you how...

mr

2009-05-26T23:51:00.001+03:00

miks sa teed mulle nii?

r/mr

2009-05-25T15:03:00.004+03:00

dilemma
homme näeb
seniks positiivselt meelestatust!
tegelen nii füüsilise kui vaimse lõdvestumisega. ausus aitab kaasa. üritan situatsioone enda jaoks mitte ebameeldivaks mõelda. on hämmastav, kui palju tegelikult tuleneb sellest, kuidas ma parajasti asju näen. kõik sõltub kõigest. näiteks see, kuidas Fritter keset metsa galopis minema tõmbas. ühel hetkel ma kartsin paaniliselt, kuid siis mõtlesin, et mis minuga ikka juhtuda saab. vaatasin ümbritsevat rohelist ja päikselaigulist metsa, teed enda ees, võtsin Fritteril lakast kinni ja naeratasin. ausus enda vastu, sest tegelikult mulle ju väga meeldib keset metsa hea hobusega galoppi sõita. hirm kadus... oh, ta on lihtsalt veidi noor veel.
kuigi on väga pahapaha, et suksu seda üldse tegi, kuid siiski. kõikvõimas tunne oli. edaspidi tegeleme sellega, et ta ära ei jookseks. ausalt.
ja olukorrad, inimesed. pole mõtet üle mõelda...
keemja jäänud veel
lähen päälinna, võib-olla näidatakse kunsti ka.
naelakast ehk suure peaga hobune. ta on lihtsalt tark

tuju

2009-05-16T19:03:00.003+03:00

igal kevadel ma mõtlen, missugune võiks see tulla. jälle. varakevad on alati lubavam, eriti kui tartu paardub, see on neil kuidagi ühele ajale rihitud. seekord oleks kõik justui õige, kõik on justkui olemas. jalutamismeeleolu on see, mis jääb. jätan vist vale mulje, saan sellest ise ka aru, aga parata ei oska midagi...
täna istusin tuima näoga umbes viis tundi seminaril selle kohta, kuidas kalevi staadionil seisma peab. aga ma lahendasin kõik sudokud ära, mis mul vähegi kaasas olid. vahepeal kirjutasin üles geniaalseid väljendeid ja lausekatkeid stiilis "kõrges hüpakus õhus rippudes", "no vahekä... lähed, astud. teate, sõna "trepp" ei tule mul välja üldse...", suurmeistril olid ka killud:
"ja nüüd on poisid tüdrukute sees."
"eeh??? mismõttes?"
"no pärast seda kombinatsiooni on neid ikka paremal käel nagu tantsupeol ikka."
"ahah. juba läbi." (naer)
*
"need ei ole tissid! (seletab joonist) need on purjed! tantsupeo nimi on meil Meri, eksole.."
ja nii edasi

the princess
võib rahul olla. päris nutikad olid need viited, ma pigem muigasin või itsitasin kohe päris sõbralikult. olen rahul. tagasivaade on ikka heldiv, isegi siis kui mõned asjad ei läinud päris nii nagu nad oleksid võinud minna. mõned asjad ei läinud üldse. ringi ruumala oleks teatud matemaatilistel juhtdel olnud isegi lihtsam leida, kui ekstreemumpindala. no vahet pole, tulemas on veel bio ja kemm. kemm on huvitav, mul on oo kui palju teooriaid.
"oi, pastakas või. mulle? aitäh." tagasitulles oli tegu pigem sündmuskohalt põgenemise, kui viisakalt majast väljumisega, millega kaasneb kojuminek. ei saa aru, miks ma üldse ronin siia, köögis on 17 kraadi sooja. kui päike paistab, on rohkem. või see, et kuhu siis? kuhu mujale? mõtted käivad selle kohta, et reaalmaailm hakkab end vaikselt peale pressima. kõikjal ei võidutsegi õig(l)us ja nõrgemad koristab looduslik valik ära päriselt, mitte ainult evolutsiooniteooria raames bioloogiatunnis. ole tugev siis.
ostsin kitarrividina, mängin nüüd rohkem. vist teeme ühe projekti ka.

dcfc - i will possess your heart
n.j -broken

olen tujukas, olen naanõ
vai ullu

emadepäev

2009-05-10T23:03:00.000+03:00